• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
Kui kasutada Eesti Metalliekspordi juhatuse esimehe Ilmar Jõgi sõnu, lõpeb 31. detsembril üks sotsiaalne eksperiment. Nimelt saab ümber 2001 aasta juunist kestnud piirang, mis keelab täielikult juhtmete kokkuostu. Emexi poolesajal konkurendil on põhjust pikisilmi uut aastat oodata, sest siis saavad vargad pihtapandud juhtmed-kaablid takistamatult igas metallikokkuostus maha müüa.
Emexi ?eff Ilmar Jõgi suudab oma nn kolleegide firmasid kirjeldada kolme sõnaga: ?Mõtteline värav, ?lagbaum ja saunakaal.?
Väikeste metallifirmade käivet võib aastas üldse hinnata 160?180 mln kroonile. ?Musta kassa jaoks on parim vanaraud,? räägib Jõgi. ?Või läheb tarvis sularaha tülika ametniku jaoks, kes käe pikalt ette lükkab.?
Tallinnas Rahumäel tegutseb piraatkokkuostu tunnustega OÜ Veccola, mille võib leida, kui sõita Lõuna politseijaoskonna vastu suubuvast tänavast umbes 400 meetrit edasi.
Silt telefoninumbrite ja firma nimega on räämas raudväravate juures kaugele näha. Seega pole võimalik, et kohalik konstaabel seda ei märkaks.
Ettevõtete nimekirjast, kellele antud jäätmete käitlusluba, Veccolat ei leia. Mida firma endast kujutab, võib pärida esimeselt ettejuhtuvalt meeskodanikult, kes siirdub sinnapoole, kaks kandamit käeotsas. Ta seletab, et samal ajal kui mõned kokkuostud juhtmed tagasi lükkavad, ei ütle nemad seal ära. Kui Koplis üks metallipunkt kinni pandi, tassitakse Rahumäele metalli kokku paljudest linnaosadest, seletab klient ja asub väravas oma kola vastuvõtjale meelepärasesse järjekorda sorteerima.
Selliseid punkte saaks vahele võtta peamiselt kuriteo matkimisega. Tavaliselt maksavad nad sularahas, kuigi eraisikutele tohib vanametalli eest maksta vaid pangaülekandega. Ent bomž?idel, kelle saagist metallipunktid elatuvad ja kelle vaevarikka töö tulemusena omanikele limusiinid siginevad, pole tavaliselt passigi.
Kui ametnik mõnda illegaalsesse metallipunkti sisse marsib, siis öeldakse, et kaal siin nurgas on enda kaalumiseks ja metallihunnikud tõi tuttav kööginurgast siia. Hoidmiseks.
Kolme viimase aastaga on Tallinna Küte kandnud metallivaraste tõttu vähemalt 5,2 miljonit krooni kahju.
Metallivargad viivad Tallinna Küttelt soojuskambrite ja drenaažikaevude malmluuke ja alumiiniumplekist isolatsioonikatet maapealsete soojustorude ümbert. Tallinna Kütte soojusvõrgu Lääne piirkonna juhataja Valeri Domnini kinnitusel varastatakse luuke tavaliselt sõiduteede või kõnniteede lähedalt ja tühermaadel asuvatelt kaevudel. Luugivarguste tõttu võib keegi kaevu kukkuda ja tõsiselt viga saada.
Tallinna Kütte soojusvõrgu Lääne piirkonna spetsialist Elis Fels väidab, et varastatud alumiiniumpleki asemele pannakse tsinkplekk, mis vargaid ei huvita. Alumiiniumplekiga kaetud torud ongi alles jäänud enamasti raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Isolatsioonikatte taastamine maksab 1000?1500 kr/m. Lisanduvad veel soojuskadudest tulenevad kulud. Kolme aasta jooksul on ettevõte pidanud taastama 3,8 km isolatsiooni, mis on ettevõttele maksma läinud 3,5 miljonit krooni.
Kohati võtavad vargad ette nn hoogtöö mingis kindlas piirkonnas. Näiteks maikuu lõpus varastati Mustamäel Kadaka tee ja Laki tänava ümbrusest nädala jooksul 21 malmluuki. Kui arvestada, et metallikokkuostus maksab tonn malmi umbes 1000 krooni, siis varga sissetulek ühe luugi pealt on umbes 70 krooni.
Eraisikutelt ja firmadelt võib uuesti hakata juhtmeid ning kaableid kokku ostma seoses asjaoluga, et alates uue aasta algusest ei kehti enam 12. juunil 2001 vastu võetud jäätmeseaduse muutmise seadus. Riigikogu kehtestas piirangu peamiselt põhjusel, et vähendada juhtmete ning kaablite plahvatuslikult kasvanud vargusi. Vargustelaine puhkes alates 1999. aastal, mil metalli kokkuost lülitati välja litsentseeritavate tegevusalade hulgast.
Nagu selgus vestlustest mitme keskkonnaametnikuga, on kaablivarastele täiesti vabad käed andnud jäätmeseaduse vastuvõtmise venimine Riigikogus. Seadus, mida menetles juba eelmine Riigikogu, hakkab parimal juhul kehtima alates 2004. aasta maikuust.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et jäätmeseaduse muutmise seadus, mis peatselt kehtivuse kaotab, omas väga selget kuritegevusvastast iseloomu. Euroopa mõistes ei ole jäätmeseaduse mõte kuritegevusega võitlemine. Siiski kehtestab uus jäätmeseadus piirangu: juhtmeid-kaableid võib kokku osta võrguettevõtetelt, kes omavad neid õiguspärase tegevuse tulemusena.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele