Robinsonaad Aegnal Eesti moodi

Hommikul kell 9 starditakse laevaga Rohuneeme sadamast. Kui jää kandma hakkab, siis lähevad järgmised robinsonid juba jala.

Saarele jõudnud, saavad robinsonid Illendilt kaardi ja digikaamera. Kaardil kohanimesid pole, digikaameraga tuleb igas kontrollpunktis, mille läbimiseks on antud 3 tundi, teha pilt. ?Näiteks siin on katlakivi,? näitab robinsonide saareletooja kaardil üht Aegna kolmekümnest vaatamisväärsusest. ?Selle tunneb ära, kui koputada. Kõlab, nagu oleks seest õõnes.?

Esimese robinsonide võistkonnaga kohtub Illend juba 40 minutit pärast saarele jõudmist. Nende kahtlaselt puhanud väljanägemine siiski reedab, et tegemist on eksinutega, kes kogemata fini?i üles leidsid.

?Kolm tundi metsas võtab kontoriinimese päris läbi,? teab kogenud robinson. ?Õhtul aga hakkame proovima näitleja-andeid, võistkonnad peavad midagi lavastama.?

Kui kõhud täis, läheb tõsiseks puulõhkumiseks. Liigsööjatele on see nuhtluseks, mõõdukalt keha kinnitanud aga saavad paremini hakkama. ?Osalejad ise ka ei uskunud, et tulevad niimoodi saarele vabatahtlikult puid lõhkuma, aga tegemise ajal hakkas meeldima,? ütleb Illend, keda abistab saarel robinsonidega toimetulekul skaudijuht Hugo. Tema on ka üks vähestest saare püsielanikest.

Puid lõhutakse kaks tundi, ohutuse tagamiseks ei tohi seda tööd kauem teha. Seltskond jõuab lõhkuda enam-vähem niipalju, kui külma ilmaga toa soojendamiseks vaja. Kaotajad kütavad õhtul võitjatele sauna ja toovad saare teisest otsast vee.

?Nädal Aegnal on võrdne kahe nädalaga lõunamere saarel,? võrdleb Illend üritust teiste robinsonimängudega. Aegna on suurem, odavam, kuid mitte nii kompaktne kui saar Soomes Helsingi lähedal, kus soomlaste mäng ?Saari? toimus.

Viimasel hommikul valitakse halvim võitjameeskonna seast ja nii selgub lõpuks mängu võitja ? see, kes valiti kõige vähem kordi halvimaks.