Kaubanduskoja majanduspoliitika ja õigusosakonna juhataja Reet Tederi sõnul on viimastel kuudel ettevõtjate üldine nurin maksuameti tegevuse ja käitumise kohta peaaegu lakanud. Kui kevadkuudel tuli murekirju abi saamiseks isegi kuni paarkümmend tükki kuus, siis oktoobri ja novembri statistikas oli see number null.

?Pöördumiste hulk kasvas pärast seda, kui hakkasid mõju avaldama maksuametnike tulemuspalgad ehk siis umbes eelmise aasta sügisel,? rääkis Teder. ?Meie saame vaid järeldusi teha. Kui ettevõtjad enam ei kurda maksuameti ülekohtuse käitumise üle, siis järelikult on suhtumine muutunud. Las põhjused ütleb maksuamet ise.?

BDO Eesti maksukonsultant Kalle Kägi rääkis, et maksuameti töös on toimunud selge progress. ?Üsna selgelt on näha, et nende ametnikega, kellel on olnud suhtumisega probleeme, otseselt tegeldakse,? lausus ta. Kägi selgitas, et kui ametnik sõimab või ähvardab stiilis ?kui hakkate vaidlema, määrame makse juurde!? ja maksumaksja sellise käitumise suhtes pretensiooni esitab, siis nüüd on sellest abi.

Küll aga pole Kägi sõnul näha äkilisi muudatusi maksuotsuste kvaliteedi osas. ?Maksuotsused tehakse reeglina maksuameti kohalike asutuste poolt ja sealt tuleb ikka veel selliseid asju, mille üle võib ainult imestada,? lausus ta.

Kägi sõnul ei ole võimalik tõmmata selget piiri, millal muudatused alguse said. ?Juba Aivar Sõerd rääkis paremast klienditeenindusest, ma ei julgeks väita, et nüüd Rehe (Aivar Rehe, maksuameti praegune juht ? toim.) juhtimise ajal kõik muutuma hakkas,? ütles ta.

Juba kolmandat aastat maksuametiga vaidlustes olev ettevõtja tunnistas, et kuigi otsest lõpptulemust tekkinud konfliktis veel ei ole, on maksuameti suhtes tunda teistsugust käitumist. ?Nüüd vähemalt kuulatakse sind ära!? ütles ta.

Maksumaksjate Liidu juhi Kersti Kurre sõnul on maksuamet selle aasta teises pooles arenenud teeninduse poole pealt. Järelevalve osas on kõik samamoodi kui enne, ütles Kurre.

Maksuameti infopäringud pankadesse vähenesid võrreldes aasta esimese poolega ligi seitse korda, lisaks karmistatakse andmetele ligipääsu maksuameti enda andmebaasides.

Suurimad päringute esitajad maksumaksjate andmete ja rahavoogude kohta on kohalikud maksuametid. Nende esitatavate infopäringute arv pankadesse kahanes aasta teises pooles seitse korda. Kui aasta esimeses pooles esitasid kohalikud maksuametnikud infonõudeid ligi 2500 korral, siis teisel poolaastal on see olnud veidi üle 300.

Kõige enam puudutab päringute kahanemine Hansapanka. ?Tänavu esimesel poolaastal oli päringute arv ligi viis korda suurem kui teisel poolaastal,? tõdes päringute tuntavat vähenemist Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg.

Esimesel poolaastal tegid maksuameti eri instantsid Hansapanka üle 1400 päringu, teisel poolaastal alla 300.

Tänavu suvel kirjutas Äripäev, et maksuamet kasutab aktiivselt võimalust saada pankadest maksumaksjate kohta informatsiooni, omandades kontode väljavõtteid eraisiku seljataga ja õigustamatus koguses.

Tamberg tunnistas siis, et kahjuks tuleb ette juhtumeid, kus korralduses märgitud revideeritav periood on tegelikkuses lühem kui periood, mille kohta soovitakse väljavõtteid saada.

Ühispank ja Krediidipank maksuameti infopäringute kohta eraldi arvestust ei pea. Krediidipanga turundusjuht Priit Põiklik vahendas: ?Juhivahetusega maksuameti päringute hulk ei vähenenud ja nende kvaliteet ei paranenud. Maksuametnikud kas ei tunne seadust või ei oska kirjutada.?

Põikliku sõnul pole maksuametile ette heita mitte niivõrd päringute hulka, kuivõrd oskust vormistada korrektset nõuet.

Samas on lisaks pankadega suhtlemisele hakatud maksumaksjaid puudutavate andmete käitlemist reguleerima ka maksuameti sees. Näiteks piiratakse oluliselt maksuametnike seas andmebaaside kasutamise õigusi.

Novembri keskel kustutati üle 570 andmebaaside kasutajaõiguse, rääkis maksuametisiseauditi osakonna juht Rainer Osanik.

Otsustatud on ka pärast maksu- ja tolliameti ühendamist kustutada kõikide tööle jäänud maksuametnike infosüsteemi kasutajaõigused. Miinimumõigustest suuremad õigused saab otseste ülemuste väga motiveeritud taotluse alusel.

Suvel ilmsiks tulnud kontroll reetis, et osa maksuametnikke vaatab andmebaasidest oma töösse mitte puutuvaid andmeid, sest enamikul neist on andmetele vabam ligipääs, kui otseseks tööks tarvis. Vahele jäänud ametnikud jäid aga karistuseta.