Eesti piimhappebakter teenib maailmas kuulsust ja raha

Kolme miljoni krooni suurune rahapaigutus Eesti oma laktobatsilli tüve ? ME-3 ? turuletoomisse toodab ennast juba praegu tasapisi tagasi. Batsill on patenteeritud, selle tootelitsentside müügiõigus on Tartu Ülikooli (TÜ) käes. Kuigi tegelikult läks üle noatera, et praegu Helluse kaubamärki kandev sõbralik piimhappebakter võib uhkeldada sildiga ?Made in Estonia?. 1990ndate aastate teisel poolel, kohe pärast piimhappebakteri uue tüve avastamist, pakkus Eesti teadlastele oma raha selle väljatöötamiseks üks Hollandi kontsern. Ülikooli kogenematuse tõttu välisläbirääkimisi pidada jäi tehing viimasel hetkel tegemata, tagantjärele võib öelda, et õnneks. Vastasel juhul oleksid kõik õigused bakterile kuulunud hollandlastele.

Eesti laktobatsilli uue tüve avastamise lugu sai alguse 1960. aastal, mil praegu TÜ mikrobioloogia instituuti juhtiv professor ja Skandinaavia maade kolleegide poolt laktobatsillide kuningannaks tituleeritud teadlane, toonane üliõpilane Marika Mikelsaar hakkas tegelema mikrobioloogiaga.

1995. aastal hakati koostöös Rootsi teadlastega võrdlevalt uurima Eesti ja Rootsi laste mikrofloorat. Uurimine sai ajendi tõdemusest, et mida arenenum riik, seda rohkem vaevavad selle elanikkonda erinevad allergianähud, puudus aga vastus, miks see nii on.

Kui palju üks või teine litsents maksta võiks, ei soovi Zilmer ega Mikelsaar spekuleerida. Siiski peaks ülikool Zilmeri hinnangul oma rahasoovi praegu tagasihoidliku hoidma ja soodustama batsilli turuletulekut. ?Kauplemine selles vallas oleks äärmiselt ebameeldiv,? märgib Zilmer. ?Loomulikult teeb teadlasele heameelt, et kodumaine bakter on koha leidnud heas kodumaises tootes, mis on konkurentsivõimeline teiste sama liiki toodetega.?

Uuringutele ME-3 leidmisest kuni bakteri tootmisse andmiseni kulus umbes 3 miljonit krooni. Tootearenduseks kulus ESTAGi raha 5,5 miljonit krooni, TPT on Helluse reklaamikampaaniale kulutanud üle 2 miljoni. Ainuüksi ülemaailmne patendikaitse maksaks keskeltläbi 300 000 krooni aastas. Näiteks üks tavaline ravim võib pärast patenteerimist tuua selle omanikule päevas sisse vähemalt miljon dollarit.

Professorid Zilmer ja Mikelsaar tegutsevad selles suunas, et bakteriga ka haigusi ravida ja probiootikumide segusid valmistada.

Gefilus (Lactobacillus GG)

Lactobacillus GG (LGG) on piimhappebakteri Lactobacillus rhamnosus patenteeritud tüvi, mida deponeeritakse Ameerika tüübikultuuri kollektsioonis tähise ATCC 53103 all. LGG, Gefilus ja Gefilac on Valio Ltd. kaubamärgid. Maailma esimesed LGG-tooted toodi turule 1990. aastal Gefiluse tootemargiga Soomes.

Filosoofiadoktor Maija Saxelin käsitleb oma uurimuses LGG Summatim lähemalt probiootilise tüve Lactobacillus GG mõningaid kliinilisi mõjusid. Uuringust lähtuvalt on LGG üks piimhappebakteri probiootilisi tüvesid. Tüve LGG põhiline tervistav mõju seisneb ägeda kõhulahtisuse ennetamises ja patsiendi kiiremas paranemises, samuti antibiootikumidega seotud sooltevaevuste vältimises. Nakkuse korral stimuleerib LGG antikehade teket ja omab immuunreaktsiooni igale konkreetsele antigeenile.

Hellus (Lactobatcillus ME-3)

Helluse piimatoodetele annab tervistedendavaid omadusi piimhappebakter ME-3, mis on antioksüdatiivsete omadustega, võitleb soolestikus kahjulike bakteritega ning taastab selle mikrofloorat nii antibiootikumide kasutamise ajal kui ka pärast seda. Probiootiline piimhappebakter ME-3 ? Lactobacillus fermentum ? parandab muu hulgas mao ja soolestiku tegevust, tõstab vastupanuvõimet kroonilistele haigustele ning vähendab liigse kolesterooli taset veres. Helluse piimatoodete puhul on tegemist funktsionaalse toiduga, s.o tavatoit, mille bioväärtust on suurendatud ja mis soodsalt mõjustab mitmeid füsioloogilisi funktsioone. Toiduaine bioväärtust suurendatakse probiootikumi lisamisega juuretisele. Probiootikumid on bioloogiliselt aktiivsed elusad bakterid inimese normaalsest mikrofloorast, mis on tervisele kasuliku toimega.

Mare Reiman, Tallinna Piimatööstuse tootearendusspetsialist

Helluse sarja saamislugu on järgmine:

12. juunil 2001. aastal osalesin Tartu Ülikooli Innovatsioonikeskuse korraldatud seminaril, kus TÜ teadlased tutvustasid nende poolt avastatud probiootilist piimhappebakterit ME-3. Teema pakkus huvi, kontakteerusin prof. Marika Mikelsaarega.

Kuna huvi oli mõlemapoolne, siis alustasime 27.06.2001 läbirääkimisi, mille tulemusena TPTst sai selles rakendusuuringus TÜ tööstuspartner.

25.02.2002 kirjutasime alla konfidentsiaalsuse tagamise ja bioloogilise aine üleandmise lepingule ning seejärel alustasime laboratoorseid uuringuid ja tehnoloogilisi katsetusi. Uurisime ME-3 käitumist piimatoodetes, tema mõju piimatoodete omadustele, määrasime kindlaks optimaalse ME-3 koguse piimatoodete jaoks, uurisime ME-3 arvukuse säilimist piimatoodetes nende säilimisaja vältel.

Pärast esimeste katsetulemuste analüüsimist alustasime läbirääkimisi. Litsentsilepingu allkirjastasime märtsis 2003.

Paralleelselt litsentsilepingu läbirääkimistega katsetasime ja töötasime välja uut, ME-3 sisaldavat tootesarja Hellus.

5. mail 2003 toodi Helluse sarja tooted turule.

Kuna tegemist on tulevikku suunatud projektiga, siis nii ME-3 uurimine kui ka toodete arendamine jätkuvad. Helluse tooted müüvad hästi ja see kinnitab, et tegime õige otsuse. Positiivne sünergia, mis tekkis Eesti teadlaste ja TPT koostööst, jätkub.