• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti piimhappebakter teenib maailmas kuulsust ja raha

    Kolme miljoni krooni suurune rahapaigutus Eesti oma laktobatsilli tüve ? ME-3 ? turuletoomisse toodab ennast juba praegu tasapisi tagasi. Batsill on patenteeritud, selle tootelitsentside müügiõigus on Tartu Ülikooli (TÜ) käes. Kuigi tegelikult läks üle noatera, et praegu Helluse kaubamärki kandev sõbralik piimhappebakter võib uhkeldada sildiga ?Made in Estonia?. 1990ndate aastate teisel poolel, kohe pärast piimhappebakteri uue tüve avastamist, pakkus Eesti teadlastele oma raha selle väljatöötamiseks üks Hollandi kontsern. Ülikooli kogenematuse tõttu välisläbirääkimisi pidada jäi tehing viimasel hetkel tegemata, tagantjärele võib öelda, et õnneks. Vastasel juhul oleksid kõik õigused bakterile kuulunud hollandlastele.
    Eesti laktobatsilli uue tüve avastamise lugu sai alguse 1960. aastal, mil praegu TÜ mikrobioloogia instituuti juhtiv professor ja Skandinaavia maade kolleegide poolt laktobatsillide kuningannaks tituleeritud teadlane, toonane üliõpilane Marika Mikelsaar hakkas tegelema mikrobioloogiaga.
    1995. aastal hakati koostöös Rootsi teadlastega võrdlevalt uurima Eesti ja Rootsi laste mikrofloorat. Uurimine sai ajendi tõdemusest, et mida arenenum riik, seda rohkem vaevavad selle elanikkonda erinevad allergianähud, puudus aga vastus, miks see nii on.
    Batsilli kaitsevõime uurimise käigus ühendas Mikelsaare töögrupp oma jõud tuntud toitumisteadlase ja meditsiinibiokeemiku professor Mihkel Zilmeri juhitava TÜ biokeemia instituudi teadustöödega. Nimelt tundsid biokeemikud huvi paljude erinevate ainete võime vastu vähendada inimorganismis esinevat oksüdatiivsust.
    ME-3 esitati Eesti patendiametile 29. juunil 2001. Euroopa kultuurikollektsioonis on Eesti bakter kirjas nimetuse all DSM numbriga 14-241. Seejärel aktsepteeris bakterit ka Euroopa patendiamet. Patendi hoidja on TÜ, omades ka selle litsentside müügiõigust.
    Lõppeva aasta maikuus poodidesse jõudnud piimhappebakterit ME-3 sisaldav Tallinna Piimatööstuse (TPT) tootesari Hellus on tegelikult juba teine katse Eestis avastatud laktobatsill mõne toiduaine koostises turule paisata. Esmakordselt võttis ME-3 tootmisse Vana-Kuuste Piimaühistu 2002. aasta suvel, pannes selle oma Tervise juustu koostisse. Asi jäi soiku, kuna väike Põlvamaa juustutööstus ei suutnud oma tehnoloogiat euroliidu nõuetega vastavusse viia ja läks vaikselt hingusele. ME-3 sisaldub ka ASi Võru Juust Bio-Atleedi koostises, ent ka sellele pole määratud pikka iga, sest Võru Juustu omandanud Valio pole Eesti bakteri kasutamisest huvitatud.
    Valio Eesti ASi turundusjuht Kairi Valgerist märgib, et bakteri LGG turuletoomisse on ettevõte palju investeerinud. ?Gefiluse näol on tegemist Eestis tuntud kaubamärgiga ja Valio ei ole huvitatud investeerimisest teise probiootikumi tüvesse ning sellega kaasnevatesse lisauurimustesse, eriti siis, kui see on kodumaise konkurendi kasutuses,? iseloomustab Kairi Valgerist Valio tootearenduse põhimõtteid.
    Valgerist tõdeb, et Hellus on Gefilusele arvestatav konkurent, sest selle taga on kodumaine ülikool, mis loob tootele usaldusväärsust.
    Pärast seda, kui info teadusajakirjade vahendusel laia maailma jõudis, on mitu juhtivat toiduainetetööstust ME-3 vastu huvi tundnud. Konfidentsiaalsuse nõudele viidates ei maini Mihkel Zilmer ühtegi konkreetset nime, kuid vihjab, et huvi bakteri mõningate litsentside omandamise vastu on üles näidanud üks maailma juhtivaid ravimifirmasid ning üks probiootikume tootev Itaalia toiduainetekontsern.
    TÜ tehnoloogiainstituudi turundusjuht Jane Saatre jätab ütlemata, kui suurtest summadest litsentside müügi puhul rääkida saab. ?Kuid tootmisse jõudnud teadussaavutused aitavad kindlasti kummutada Eesti kui allhankemaa mainet.? Saatre sõnul on Tervise juustu kaubamärk praegu patendiametis taotlusele vastust ootamas, pärast seda on see koos vastava litsentsiga n-ö saadaval. ?Huvilisi juba on,? kinnitab Saatre.
    ?Esimene aasta on lansseerimise aasta ja sel ajal me kasumit ei oota, tegemist on pikaajalise projektiga,? selgitab Tallinna Piimatööstuse tootearenduse spetsialist Mare Reiman. ?Helluse tooted müüvad hästi ja see kinnitab et tegime õige otsuse.?
    Kui palju üks või teine litsents maksta võiks, ei soovi Zilmer ega Mikelsaar spekuleerida. Siiski peaks ülikool Zilmeri hinnangul oma rahasoovi praegu tagasihoidliku hoidma ja soodustama batsilli turuletulekut. ?Kauplemine selles vallas oleks äärmiselt ebameeldiv,? märgib Zilmer. ?Loomulikult teeb teadlasele heameelt, et kodumaine bakter on koha leidnud heas kodumaises tootes, mis on konkurentsivõimeline teiste sama liiki toodetega.?
    Uuringutele ME-3 leidmisest kuni bakteri tootmisse andmiseni kulus umbes 3 miljonit krooni. Tootearenduseks kulus ESTAGi raha 5,5 miljonit krooni, TPT on Helluse reklaamikampaaniale kulutanud üle 2 miljoni. Ainuüksi ülemaailmne patendikaitse maksaks keskeltläbi 300 000 krooni aastas. Näiteks üks tavaline ravim võib pärast patenteerimist tuua selle omanikule päevas sisse vähemalt miljon dollarit.
    Professorid Zilmer ja Mikelsaar tegutsevad selles suunas, et bakteriga ka haigusi ravida ja probiootikumide segusid valmistada.
    Gefilus (Lactobacillus GG)
    Lactobacillus GG (LGG) on piimhappebakteri Lactobacillus rhamnosus patenteeritud tüvi, mida deponeeritakse Ameerika tüübikultuuri kollektsioonis tähise ATCC 53103 all. LGG, Gefilus ja Gefilac on Valio Ltd. kaubamärgid. Maailma esimesed LGG-tooted toodi turule 1990. aastal Gefiluse tootemargiga Soomes.
    Filosoofiadoktor Maija Saxelin käsitleb oma uurimuses LGG Summatim lähemalt probiootilise tüve Lactobacillus GG mõningaid kliinilisi mõjusid. Uuringust lähtuvalt on LGG üks piimhappebakteri probiootilisi tüvesid. Tüve LGG põhiline tervistav mõju seisneb ägeda kõhulahtisuse ennetamises ja patsiendi kiiremas paranemises, samuti antibiootikumidega seotud sooltevaevuste vältimises. Nakkuse korral stimuleerib LGG antikehade teket ja omab immuunreaktsiooni igale konkreetsele antigeenile.
    Hellus (Lactobatcillus ME-3)
    Helluse piimatoodetele annab tervistedendavaid omadusi piimhappebakter ME-3, mis on antioksüdatiivsete omadustega, võitleb soolestikus kahjulike bakteritega ning taastab selle mikrofloorat nii antibiootikumide kasutamise ajal kui ka pärast seda. Probiootiline piimhappebakter ME-3 ? Lactobacillus fermentum ? parandab muu hulgas mao ja soolestiku tegevust, tõstab vastupanuvõimet kroonilistele haigustele ning vähendab liigse kolesterooli taset veres. Helluse piimatoodete puhul on tegemist funktsionaalse toiduga, s.o tavatoit, mille bioväärtust on suurendatud ja mis soodsalt mõjustab mitmeid füsioloogilisi funktsioone. Toiduaine bioväärtust suurendatakse probiootikumi lisamisega juuretisele. Probiootikumid on bioloogiliselt aktiivsed elusad bakterid inimese normaalsest mikrofloorast, mis on tervisele kasuliku toimega.
    Mare Reiman, Tallinna Piimatööstuse tootearendusspetsialist
    Helluse sarja saamislugu on järgmine:
    12. juunil 2001. aastal osalesin Tartu Ülikooli Innovatsioonikeskuse korraldatud seminaril, kus TÜ teadlased tutvustasid nende poolt avastatud probiootilist piimhappebakterit ME-3. Teema pakkus huvi, kontakteerusin prof. Marika Mikelsaarega.
    Kuna huvi oli mõlemapoolne, siis alustasime 27.06.2001 läbirääkimisi, mille tulemusena TPTst sai selles rakendusuuringus TÜ tööstuspartner.
    25.02.2002 kirjutasime alla konfidentsiaalsuse tagamise ja bioloogilise aine üleandmise lepingule ning seejärel alustasime laboratoorseid uuringuid ja tehnoloogilisi katsetusi. Uurisime ME-3 käitumist piimatoodetes, tema mõju piimatoodete omadustele, määrasime kindlaks optimaalse ME-3 koguse piimatoodete jaoks, uurisime ME-3 arvukuse säilimist piimatoodetes nende säilimisaja vältel.
    Pärast esimeste katsetulemuste analüüsimist alustasime läbirääkimisi. Litsentsilepingu allkirjastasime märtsis 2003.
    Paralleelselt litsentsilepingu läbirääkimistega katsetasime ja töötasime välja uut, ME-3 sisaldavat tootesarja Hellus.
    5. mail 2003 toodi Helluse sarja tooted turule.
    Kuna tegemist on tulevikku suunatud projektiga, siis nii ME-3 uurimine kui ka toodete arendamine jätkuvad. Helluse tooted müüvad hästi ja see kinnitab, et tegime õige otsuse. Positiivne sünergia, mis tekkis Eesti teadlaste ja TPT koostööst, jätkub.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
USA börs alustas nädalat tõusuga
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Tööstur: tootjad peaksid julgemalt hindu tõstma
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".