Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viisnurka vedasid alt valed juhtimisotsused

    Eelmisel nädalal teatas Viisnurk otsusest müüa oma suusa- ja ehitusmaterjalitehased. Viisnurga konkurendid räägivad, et tegelikult toodi tegevjuhid ohvriks nõukogu liiga auahnetele otsustele. Aasta tagasi lahkus ametist Meelis Kukk ning nüüd Tiit Arro.
    Kuigi ühtegi konkreetset pakkujat müüdavatele tehastele ei ole Viisnurk tänaseni leidnud, võib kõige tõenäolisemateks ostjateks vähemalt suusatehase puhul pidada mõnda rahvusvahelist kontserni. Näiteks Austria Fischerit, kel tehas Moskva külje all.
    Viisnurga uue juhi Toivo Kuldmäe sõnul on ehitusmaterjalide divisjoni vastu huvi üles näidanud Rootsi kontsern SCA, kes on juba Leedus ehitusmaterjalide üksusi üle võtnud.
    Viisnurka või selle osi on üritatud müüa juba alates 2001. aasta lõpust. Seda ajast, mil nõukogu juhtimisvigade viljad ilmnema hakkasid.
    ?Arvan, et tegemist ei olnud juhtimisvigadega, vaid nõukogu liiga ambitsioonikate otsustega,? märkis Standardi direktor Enn Veskimägi. ?Investeering liimpuidutehasesse oli hilinenud ja turg muutunud.?
    Ta lisas, et ka IKEA lahkumine Eestist Leetu jättis Viisnurga ilma umbes 50?60 miljoni kroonisest allhankest. Küll on Veskimägi arvates arusaamatu ehitusmaterjalide tehase müük, mis on tegelikult Viisnurga kuldmuna. Suusavabrik oli aga aasta tagasi maailma suurim suusatootja. ?Tundub, et tegemist on investeeringu päästmisega, mitte ettevõtte arendamisega,? nentis ta.
    Viisnurga liimpuidutehase avas 2001. aasta mais pult Mart Laari käes, mis avas tõstandukse, mille tagant marssis välja puhkpilliorkester. Tehas läks maksma 110 mln krooni ja pidanuks andma tooret mööblitööstuse jaoks. Tootearendus ei jõudnud aga tehasele järele. Liimpuidutehase avamine olnuks justkui mõne konkurendi idee. See sattus ajale, mil maailmaturul algas ülepakkumine.
    Lisaks läks Viisnurk samal 2001. aastal alt ka oma laienemiskavadega. Mitmed Veskimägi kolleegid, näiteks tööstur Peter Sedin mäletavad Viisnurga agressiivseid laienemiskavasid aastast 2001. Viisnurga põhiinvestor, investeerimispankur Joakim Helenius tegi ühinemisettepaneku nii Standardile kui ka Sedini TVMK-le.
    Oma vaimusilmas nägi Helenius kõiki Eesti mööblitööstusi ühe suure konglomeraadina, mille osadeks oleks ka paljud Läti-Leedu tehased.
    Praegu eitab Sedin igasugust huvi või läbirääkimisi Viisnurgaga mõne nende tehase ülesostmiseks.
    Kolmandaks veaks liimpuidutehase ning agressiivse laienemisstrateegia kõrval võib nimetada konkurentide-suusatootjate alahindamist.
    Samasugune suusatehas nagu Viisnurgal asutati NSV Liidu ajal ka Ukrainasse Mukat?evosse. Täna opereerib selle tehasega Austria mainekas firma Fischer. Selle tehase tootmismaht ulatub samasse suurusjärku mis Viisnurgal ehk 150 000 paarini aastas. Kuid lisaks on tal kasutada odavam puit.
    Teine konkurent ehk veel üks suusatehas asub Moskva külje all ning see töötab samuti odavamal toormel.
    Ivesteerimispankuri Joakim Heleniuse väitel ei põhjustanud Viisnurga juhatuse vahetuse mitte nõukogu valed otsused, vaid juhatuse suutmatus ning tahtmatus nõukogu otsuseid ja stateegilisi arengukavu täita. Seega ei peitu Viisnurga probleemid tema arvates üleinvesteerimises liimpuiduvabriku rajamisel. Heleniuse kinnitusel jõuti juba aastaid tagasi otsusele, et tehas ei saa mitme valdkonnaga korraga tegeleda.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Uuring: Eesti ettevõtja muretseb ellujäämise pärast rohkem kui lätlane või leedukas
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Bolti president: ametnikele valmis eelnõude saatmine on normaalne Bolt pelgab ärimudeli suurt muutust
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.