Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viisnurka vedasid alt valed juhtimisotsused
Eelmisel nädalal teatas Viisnurk otsusest müüa oma suusa- ja ehitusmaterjalitehased. Viisnurga konkurendid räägivad, et tegelikult toodi tegevjuhid ohvriks nõukogu liiga auahnetele otsustele. Aasta tagasi lahkus ametist Meelis Kukk ning nüüd Tiit Arro.
Kuigi ühtegi konkreetset pakkujat müüdavatele tehastele ei ole Viisnurk tänaseni leidnud, võib kõige tõenäolisemateks ostjateks vähemalt suusatehase puhul pidada mõnda rahvusvahelist kontserni. Näiteks Austria Fischerit, kel tehas Moskva külje all.
Viisnurga uue juhi Toivo Kuldmäe sõnul on ehitusmaterjalide divisjoni vastu huvi üles näidanud Rootsi kontsern SCA, kes on juba Leedus ehitusmaterjalide üksusi üle võtnud.
Viisnurka või selle osi on üritatud müüa juba alates 2001. aasta lõpust. Seda ajast, mil nõukogu juhtimisvigade viljad ilmnema hakkasid.
?Arvan, et tegemist ei olnud juhtimisvigadega, vaid nõukogu liiga ambitsioonikate otsustega,? märkis Standardi direktor Enn Veskimägi. ?Investeering liimpuidutehasesse oli hilinenud ja turg muutunud.?
Ta lisas, et ka IKEA lahkumine Eestist Leetu jättis Viisnurga ilma umbes 50?60 miljoni kroonisest allhankest. Küll on Veskimägi arvates arusaamatu ehitusmaterjalide tehase müük, mis on tegelikult Viisnurga kuldmuna. Suusavabrik oli aga aasta tagasi maailma suurim suusatootja. ?Tundub, et tegemist on investeeringu päästmisega, mitte ettevõtte arendamisega,? nentis ta.
Viisnurga liimpuidutehase avas 2001. aasta mais pult Mart Laari käes, mis avas tõstandukse, mille tagant marssis välja puhkpilliorkester. Tehas läks maksma 110 mln krooni ja pidanuks andma tooret mööblitööstuse jaoks. Tootearendus ei jõudnud aga tehasele järele. Liimpuidutehase avamine olnuks justkui mõne konkurendi idee. See sattus ajale, mil maailmaturul algas ülepakkumine.
Lisaks läks Viisnurk samal 2001. aastal alt ka oma laienemiskavadega. Mitmed Veskimägi kolleegid, näiteks tööstur Peter Sedin mäletavad Viisnurga agressiivseid laienemiskavasid aastast 2001. Viisnurga põhiinvestor, investeerimispankur Joakim Helenius tegi ühinemisettepaneku nii Standardile kui ka Sedini TVMK-le.
Oma vaimusilmas nägi Helenius kõiki Eesti mööblitööstusi ühe suure konglomeraadina, mille osadeks oleks ka paljud Läti-Leedu tehased.
Praegu eitab Sedin igasugust huvi või läbirääkimisi Viisnurgaga mõne nende tehase ülesostmiseks.
Kolmandaks veaks liimpuidutehase ning agressiivse laienemisstrateegia kõrval võib nimetada konkurentide-suusatootjate alahindamist.
Samasugune suusatehas nagu Viisnurgal asutati NSV Liidu ajal ka Ukrainasse Mukat?evosse. Täna opereerib selle tehasega Austria mainekas firma Fischer. Selle tehase tootmismaht ulatub samasse suurusjärku mis Viisnurgal ehk 150 000 paarini aastas. Kuid lisaks on tal kasutada odavam puit.
Teine konkurent ehk veel üks suusatehas asub Moskva külje all ning see töötab samuti odavamal toormel.
Ivesteerimispankuri Joakim Heleniuse väitel ei põhjustanud Viisnurga juhatuse vahetuse mitte nõukogu valed otsused, vaid juhatuse suutmatus ning tahtmatus nõukogu otsuseid ja stateegilisi arengukavu täita. Seega ei peitu Viisnurga probleemid tema arvates üleinvesteerimises liimpuiduvabriku rajamisel. Heleniuse kinnitusel jõuti juba aastaid tagasi otsusele, et tehas ei saa mitme valdkonnaga korraga tegeleda.