Koolitus ei paranda juhtimisvigu

Teisisõnu tuleks koolitusvajaduse väljaselgitamisel küsida, kas oleme teinud kõik, mis võib selle olukorra lahendamist toetada, ning kas koolitus on tõepoolest see, mis aitab situatsiooni lahendada, räägib Katrin Kase.

Kui probleemi põhiolemus on selge ja on määratletud, millist muutust koolitusega toetatakse, kirjutab koolituse tellija tausta ? millised on ootused, eesmärgid, millises mahus koolitust soovitakse. Sellele materjalile lisatakse ka põhjalik kirjeldus sihtrühmast, kellele koolitus on mõeldud.

Selle info põhjal on koolitajatel võimalik teha esmane koolituspakkumine. Esialgse pakkumise põhjal valitakse välja koolitusfirma(d), kellega kohtutakse. Kohtumisel osalevad koolitaja, firma siseklient, kellele koolitus on suunatud, koolituse sisseostu juht ning vajadusel ka personalijuht. Kohtumisel arutatakse läbi pakkumise sisu ning pakkujatel on võimalus täpsustada detaile ja teha korrektuure.

Sampo Panga koolitusosakonna juhataja Külli Meier ütleb, et tulemus saab parem, kui koolitajale antakse taustainfot ka ettevõtte majanduskeskkonnast, eesmärkidest ja väärustest.

Samas ? kui koolituse tellija ei pööra sellele tähelepanu, ei ole ka koolitajad ise väga usinad panustama, lisab ta.

Fazer Eesti on kasutanud sissejuhatavat kohtumist kogu koolitusseltskonnaga, et tutvustada koolitusele pandud ootusi ja eesmärke ning küsida ka tööandjate arvamusi-ootusi enne koolitust. See on ka hea võimalus tutvustada kõigile osalejatele treenerit.

?Kogemus on õpetanud, et koolituslepingut ei tohiks sõlmida enne, kui kogu grupp on tutvunud koolitajaga ja andnud omalt poolt positiivse tagasiside, et nad on nõus treeneriga, kelle koolitusfirma on pakkunud koolitust läbi viima,? räägib Fazer Eesti personalijuht Ly Mazurt?ak.

Mazurt?aki sõnul on oluline, et inimestel tekiks koolitajatega kontakt, sest kui seda ei teki, ei ole mõtet neilt koolitust tellida. Paaril korral on seetõttu ka kaup katki jäänud.