Kas missioon on moesõna või organisatsiooni ?töövahend??

Artikkel

- Uudised
- Alexander Kotchubei
- 28. märts 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas missioon on moesõna või organisatsiooni ?töövahend??
Missioon tuleb kõne alla siis, kui organisatsioonis töötavatel inimestel tekib küsimus ? mis meid ühendab? Mis on meie organisatsiooni peamine eesmärk? Miks me oleme maailmale vajalikud?
Missioon on organisatsiooni sõnum nii maailmale kui ka organisatsiooni liikmetele, mille kaudu teadvustatakse selle organisatsiooni omapära, suundi, hoiakuid ning väärtushinnanguid.
Kas missioon on meile vajalik? Tänapäeval on Eesti firmad erineval ?missiooni teelõigul? ? esimesed pole sellele veel mõelnudki, teised on küll mõelnud, kuid pole asja kallale asunud, kolmandad on mõelnud ja sõnastanud, neljandad kasutavad aktiivselt ja viiendad on juba unustanud.
Missioon loob organisatsioonisiseselt korporatiivset mõtlemist, mis
- väljendub liikmete ühiste eesmärkide selginemises;- aitab liikmetel end organisatsiooniga enam samastada;- loob organisatsioonis sise kliima, mis toetab firma tegevust;- tõhustab organisatsiooni juhtimist, kuna sisaldab põhiprintsiipe, filosoofiat, väärtuseid ja uskumusi.
Meid ümbritseb palju organisatsioone, kel kirjalik missioon puudub. Ilmselt pole neid tabanud ?missiooni pisik? või ei ole nad pidanud oma igapäevase ärielu jaoks oluliseks seda sõnastada. See tähendab, et on võimalik efektiivselt toimida ka kirjalikult sõnastamata missiooniga.
Kirjalikult sõnastatud missioon on firma jaoks töövahend. Formuleeritud missioon peab kajastama:
- firma tegevusvaldkonda;- firma hetkeseisu;- milline firma tahab olla;- firma erinevusi teistest;- firma väärtusi ja uskumusi.
Tänapäeva firmajuhid on teadlikud, et missioon on ettevõtte üheks osaks. Paljud on läbinud ?missioonikursuse? ja saanud kirja oma esimese missiooni. Ajapikku hakatakse otsima uut, mis oleks aktuaalsem. Esialgsed missioonid ei täida sageli reaalses elus enam funktsiooni, mis neile algselt omistati. Selle sagedasemad põhjused on:
- missiooni ?halb lingvistika?, mis tegi selle arusaamatuks ja halvasti müüdavaks;- missiooni kompromiteerimine ?müügimehe? poolt;- missiooni ja selles peituva (tegeliku) sõnumi lahkuminek;- missiooni aegumine;- missiooni enda missiooni ununemine;- missiooni koostamise ?mood? on möödas.
Pea meeles ? kui missioon ei tööta, võib see olla konkreetse missiooni probleem ning tuleks otsida ja muuta selle põhjust (kas sõnastus või sisu).
Kahtlemata on üks paremaid viise töötada missioon välja koos töötajatega.
Kaasates töötajaid, kaob vajadus missiooni nendeni viia, kuna nad on algselt selle väljatöötamise juures olnud. Targemad juhid lähenevad asjale just sellisel viisil. Siin seisneb oht, et töötajad ei soovi protsessis osaleda ning tulemus ei vasta sellele, mida juhid soovisid.
Kuid samas on see missioon osa töötajate panusest, mida juht saab juhtimistöös kasutada.
Selle variandi puhul on oluline kaasata otseseid juhte, kes juhiksid protsessi väiksemates gruppides samadel alustel ning kelle koostöös sünniks (töötajate eeltööle toetudes) missiooni lõplik versioon.
Teine, tavapärasem viis, on edastada väljatöötatud missioon töötajatele. Siin aga tuleb kasutada juhtimistarkust:
- missioonis peavad töötajad leidma vastuse oma ootustele, võimaliku lahenduse oma probleemidele jms;- missioon peaks olema sõnastatud töötajatele arusaadavas keeles ja viisil (mitte liiga keeruliselt, liiga labaselt jne);- missiooni tuleks töötajatele selgitada (miks see neile ja firmale vajalik on, mida ta annab ja kuivõrd selle teadmine on töötajale kasulik).
Sel juhul peab aga juht olema valmis, et töötajate jaoks võib see jääda ?juhtide mängumaaks? ning mitte millekski muuks. Ehk juhtide endi välja töötatud missioon peab omama head ?müügipotentsiaali?.
Marie Edala, Kirjastuse Sinisukk tegevjuht:
Kirjalikult sõnastatud missiooni meil ei ole, küll aga räägitakse firma missioonist kõigiga töölevõtuvestluses ja sellele järgnevalt juba kinnistatakse firmas tähtsaks peetavaid põhimõtteid töö käigus.
Kontrollimaks väidet, kas meie firmas töötajad tunnetavad-teavad firma misiooni, vestlesin nendega ja jõudsime järeldusele, et oleme oma eesmärkide seadmises ja arusaamises ühel meelel.
Võib öelda, et missioon on töötajateni jõudnud n-ö iseregulatsiooni teel, omandatud igapäevatöö ja firma üldiste väärtuste tunnetamise kaudu.
Töötajad, kes on uhked oma firma üle, tunnetavad end selle saavutuste ja kordaminekute osana-tegijana, suudavad oma tööd teha hästi ja tulemuslikult. Nad tunnetavad, et on osalised otsustusprotsessides ja seeläbi ka tulemuses. Firma hea nimi ja käekäik tagavad ka töötajatele enesekindluse, saavutusrõõmu, mis omakorda aitab kaasa ka headele kliendisuhetele.
See, kuidas firma funktsioneerib siis, kui ülemust parasjagu kohal pole, näitabki minu meelest, kas töötajad on saanud aru firma missioonist ja sellega seonduvast ühisest eesmärgist: Sinisukk töötab ka siis väga tulemuslikult, kui mina parasjagu messidel või puhkusel olen.
Arvan, et kirjalikult sõnastatud missioonist tähtsam on see, kui töötajad näevad, et firmas valitsevad kirjutamata väärtused ja põhimõtted, mis on ühtviisi tähtsad kõigile ? nii direktorile kui ka koristajale.
Urmas Kaarlep, PricewaterhouseCoopersi tegevjuht:
Meil on ettevõtte missioon sõnastatud ja kirja pandud, et oleks olemas võtmesõnad, kuhu püüame liikuda, mida püüame saavutada.
Töötajad on missioonist teadlikud, kuigi tunnistan, et mõningane inimlik unustamine ei ole välistatud. Kuidas missiooni töötajateni oleme viinud? Reeglina on see teemaks strateegiaseminaridel ja uute töötajate algkursusel.
Hetkel kuum