Kõikides voorudes endast parima andnud ja motiveeritud mulje jätnud tööotsijad muutuvad lõplikel läbirääkimistel ebalevaks, võtavad endale mõtlemisaja ja lõpuks teatavad loobumisest. Personalijuhi võtab selline käitumine kahtlemata nõutuks või ajab vihaseks ? suur töö ju ära tehtud. Selmet vihane olla, maksaks analüüsida põhjusi, miks nii läks ja kus on viga.

Peamiseks põhjuseks on konkursside ühesuunalisus ? kõik tegevused on suunatud tööotsija proovile panemiseks. Neid testitakse, intervjueeritakse, uuritakse motivatsiooni, väärtushinnangute, tulevikuplaanide kohta ja lastakse teha kodutöid. Kogu selle kadalipu käigus unustavad firmad ennast tööandjana tutvustada.

Tööotsijalt nõutakse avatud kaartidega mängimist, ent enda ässad ja jokkerid hoitakse kiivalt taskus. Nii juhtubki, et väga väärtuslik kandidaat ei tunne emotsionaalset seotust firmaga ja loobub, hoolimata teie väga heast pakkumisest.

Firma tutvustamisega tuleks alustada hiljemalt eelviimases värbamisetapis. Kandidaadile tuleks korraldada ringkäik ettevõttes. Lasta tal kohtuda inimestega, kellega töös kokku hakkab puutuma, ja intervjueerida neid. Tutvustada firma kultuuri, sisekorraeeskirju, teenindusstandardeid, firma ajalugu, suurprojekte ja ürituste kroonikat. Oluline on näidata ka seda, missugune saab olema töökeskkond ja selle mikrokliima.

Enne viimase vooru käivitamist tuleks uurida kandidaadilt ausat tagasisidet, kas see on firma, kus ta ka tegelikult töötada tahaks ja ennast hästi tunneks. Kui firma talle tööandjana huvi ei paku, ei aita ka konkurentsivõimelise palga pakkumine. Mõlemale poolele on kasulikum, kui selline äratundmine tekib enne lõplikke läbirääkimisi.

Autor: Tiina Saar