Demokraatialavastus Tallinna linnavalitsuses

Väino Rajangu

Euroopa Liit on korduvalt Eestile ette heitnud väikest haldussuutlikkust. Niisugune üldsõnaline etteheide jääb tavaliselt tähelepanuta ja vajalike meetmeteta. Sageli jääb arusaamatuks, mis põhjustab selle väikese haldussuutlikkuse. Siin üks konkreetne näide Tallinna linnavalitsuse tegemistest.

11.09.2001 viisin Tallinna linnavalitsuse infolauda kinnistu Nafta 6a (ühistu, mille juhatusse kuulun) detailplaneeringu algatamise avalduse. Kolme aastaga ei ole avaldus lahenduseni jõudnud.

Detailplaneeringu (DP) menetlemise aluseks on planeerimisseadus, mille põhjal linn on kehtestanud oma korra. See ei tee vahet, kas detailplaneering tehakse linna keskel asuvale suure tähtsusega või piirkondliku iseloomuga kinnistule. DP menetlemiseks on ette nähtud palju etappe, millest esimene on lähteülesande väljastamine. Meie kinnistu puhul võttis selle suhteliselt standardse tekstiga lähteülesande koostamine ja kooskõlastamine aega rohkem kui seitse kuud. Mõnedele kinnistutele läheb DP lähteülesande väljastamine väga kiiresti. See asjaolu tekitas minus huvi põhjalikumalt süüvida DP menetlemisse.

DP koostamise leping projekteerijaga sai tehtud nii, et kooskõlastuste hankimine jäi minu ülesandeks ja see tegevus andis mulle mitmekülgse pildi tegelikust haldussuutlikkusest Tallinna linnas ja ka riigi tasandil ning väike osa sellest teadmisest kajastub käesolevas artiklis.

DP lähteülesanne, eskiisprojekt ja planeering ise läbivad säästva arengu ja planeerimise ametis (SAPA) ja linnaosavalitsuses mitmeid otsustuskogusid. Linnaosavalitsuses käivad otsustuskogud koos kord kuus ja hea, kui kooskõlastus tuleb esimesel korral. Meie puhul juhtus nii, et kooskõlastus tuli alles kolmandal korral. Mitmekordse arutelu põhjustest peamine oli selles, et otsustuskogus osalejad ei võtnud vaevaks esitatuga eelnevalt tutvuda ja siis hämati. Näiteks tulemus, milleni jõuti Kesklinna halduskogu linnaplaneerimise- ja maakomisjoni koosolekul ning halduskogul DP ühe servituudi vajaduse küsimuses, nulliti ära järgmises komisjonis, mis toimus SAPAs.

Niisugune mõttetu demokraatia lavastamine ainult raiskab paljude inimeste tööaega. Linnavalitsuses on suuri nõupidamisruume, kuhu võiks asjasthuvitatud kooskõlastajad kokku kutsuda ja korraga asjad ära lahendada, siis saaks sisuliselt paremini ja kiiremalt ühtlustada seisukohad.

Ajalehtedest selgus, et Kesklinna valitsus moodustas DP läbivaatamiseks arhitektidest vastava nõukoja. Selle asemel, et senine süsteem kiiremini ja sisukamalt tööle panna, luuakse uusi arutelukogusid juurde ja haldussuutmatus kasvab.

10.09.2003 võttis linnavalitsus oma korraldusega meie DP vastu. See vastuvõtmine on vahekokkuvõte, mille lõpptulemus on veel prognoosimata.

DP avalikul väljapanekul laekusid protestid ja nii pidi DP läbima veel Harju maavalitsuse. Protestijad andsid ka Tallinna linnavalitsuse 10. septembri korralduse tühistamiseks Tallinna halduskohtusse. 1.03.2004 väljakuulutatud kohtuotsus jättis jõusse linnavalitsuse korralduse.

Vaatamata Tallinna halduskohtu ja ringkonnakohtu määrustele, mis ei pidanud vajalikuks DP menetlemise protsessi peatada, see tegelikult peatati. Harju Maavalitsus vaatas DP läbi alles pärast kohtuotsuse väljakuulutamist. Linnavalitsuses seisab asi siiani.

DP algatamise päeval, 11. septembril 2001 sõitsid lennukid USAs kõrghooned puruks. Purustatud hoonete rusude koristamine, uute rajatiste tarvis konkursi korraldamine, projekteerimine, kogu asjaajamine ning ehituse alustamine koos nurgakivi panekuga võttis seal vähem aega kui meil DP menetlemise protsess. Ilmselt on seal ehitustööd juba lõpetatud ja unustatud, kui Tallinnas meie oma kinnistul ehitamise alustamiseks kogu vajaliku paberimajanduse korda saame.

Demokraatialavastus Tallinna linnavalitsuses

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised