Olukorras, kus jooksevkonto defitsiit on saavutanud II kvartalis rekordilise taseme, ei saa riik oma toetusskeemidega suurendada sisetarbimist riigis, lausus rahandusminister Taavi Veskimägi.

'KredEx-i tegevuse mõju oli siiani vaadeldud liiga kitsalt ja sellega kaasneva kaudsema võimenduse mõjud, mis on eeldatavasti veelgi suuremad, olid jäetud piisava tähelepanuta,' lisas minister.

Veskimägi sõnul pole limiidi kahekordsel kasvatamisel enam ka praktilist vajadust, sest pangad, näiteks Hansapank on septembrist näidanud valmisolekut ka ilma riikliku tagatiseta finantseerida eluaseme soetamist 10% omafinantseerimisega ehk sisuliselt samades tingimustel, nagu nad on seda tehtud siiani koostöös KredEx-ga. 'Riik jääb seega laenutaotlejatele teiseks võimaluseks,' lisas ta.

Täna valitsuse heaks kiidetud seadusemuudatuse jõustumisel suureneb Kredexi eluasemelaenude tagatislepingute kogusumma praeguselt 700 miljonilt 950 miljonit kroonini, mitte aga algselt välja pakutud kahe korra võrra.

Valitsuse otsuse kohaselt tehakse Kredexi nõukogule ka ettepanek alandada laenutagatiste ülempiiri praeguselt 400 000-lt 300 000-le kroonile.

Kolmanda põhipunktina täna päevakorras olnud teemat - Kredexi sihtrühmasid käsitleb valitsus Veskimägi sõnul eraldi ja kompleksselt teiste abivajajatele

eluaseme soetamise tugimeetmetega.