Kohvi, palun ja kooki!

Tassi kohvi või kohvisarnast jooki saab osta paljudest toitlustusasutusest, kuid päris kohvikohvikuid ehk kohvikud, mis keskendunud just kohvi serveerimisele, alles hakkab tekkima.

Pealinnast leiab kümmekond kohvile spetsialiseerunud asutust, nii kohalikku kui ka välismaist. Selgus, et ehkki valdkond on neil üks, erineb kohvikute tase päris palju.

Hea kohvi tunneb kohvikus lihtsalt ära. Näiteks espressol peab peal olema vaht, seda ei teki aga, kui kohvi valmistatakse kas liiga kiiresti või on uba liiga jäme. Hea espresso jookseb masinast tassi 25?30 sekundiga. Espresso on nagu kontsentraat, mida kasutatakse mitmetes teisteski jookides, nagu näiteks piimakohvid.

Proovitud Double Coffee õunakooki kirjeldati menüüs kui muretaignast korvis olevaid õunatükke, ent lauda toodi siiski suurest koogist välja lõigatud sektor. Igaks juhuks tasub enne pala suhu suunamist ka selle temperatuuris (häälda: kuumuses) veenduda, võib keele põletada. Kook ise on muidu maitsev. Tavalise koogilusika asemel toodi söömiseks nuga-kahvel. Tegemist võis muidugi olla ka ühes lauas istunud inimestele võrdsete võimaluste andmisega ? Metsiku kanasalati juures kulus nuga küll marjaks ära. Salat ise oli söödav, kuid mingit erilist maitseelamust ei pakkunud.

Elamust rikastab vaade tänavale, nii saab tipptunnil möödujaile hindeid jagada ning ennast näiteks moega kurssi viia.

Wayne?s Coffee elamus sõltub sellest, kes kohvi valmistab. Kõrvuti tellitud joogid võivad olla nagu öö ja päev, kui neid valmistavad erinevad inimesed.

Kohvik pikemalt istuma ei meelita, koht on oma kõrgete lagede tõttu veidi kõle. Talvel on tugev miinus ka põrandale kogunev lumesodi. Pigem ongi tegemist sellise kohvikuga, kust möödaminnes kiiresti tops kuuma joogiga kaasa haarata ja siis edasi liikuda.

Kehakinnitust saab kohvikust ka, menüüst leiab nii soolast kui ka magusamat, valik on rikkalik ning võileivad, salatid ja koogid on piisavalt suured, et väiksemat nälga kustutada. Erilised on menüüs veel Biscotti kuivikud või inglise küpsised ehk cookie?d, mida hea kohvi kõrvale krõbistada. Väga mõnus on veel nende juustukook, millele soovi korral suur kuhi maasikakastet peale valatakse.

Meeles tasub pidada, et kui on soov pärast tööd Wayne?sist kiire soolane amps haarata, siis pigem minna kuhugi mujale. Õhtuks on soolane kraam tihtipeale otsas ja alles vaid magusad koogid.

Robert?s Coffe on hoolimata asukohast Viru tänaval suhteliselt hästi peidetud. Kohviku asukohta märgib tagasihoidlik reklaam, mis kiirustades ei pruugi silma hakata. See tähendab klientide rõõmuks aga seda, et tavaliselt ei ole koht üle rahvastatud.

Kohviku atmosfäär on rahulik, mõnusalt pastelsed toonid ja peamiselt puidust mööbel. Pehmeid diivaneid-tugitoole sealt ei leia, ehk jääb mulje kui kiireks kohviks mõeldud kohast.

Kohvivalik on Robert?sis muljetavaldav, lisaks nn tavalistele kohvijookidele saab oma kohvi siirupiga huvitavamaks teha. Kohapeal saab ka ube ja aroomikohvi kodus joogi tegemiseks osta või juua kohvimarjadest tehtud karastusjooki. Proovitud Robert?s Mochat võib julgesti soovitada, tegemist on väga mõnusalt ?okolaadise maitsega kohvijoogiga.

Toiduvalik jääb aga kohvile alla, on küll pirukaid, kooke ja salatit, kuid valik on napp. Lisaks toodi tellitud pannkookide asemel üks pannkook.

Ülemiste keskuse kõrvalisemas nurgakeses saab limpsida eestlastele kuuluvast masinast tulnud kohvi. Idee kohvipoodi kaubanduskeskuses pidada on iseenesest hea, kuid Coffee Plusi lahendus on selgelt poolik.

Coffee Plus asub Ülemiste keskuses omamoodi kurvi peal, moodustades visuaalselt mõnusa nurga. Kuid koht näib hubane vaid esmapilgul ? diivanil on küll hea lamaskleda, kuid laud on liiga väike ja madal. Lisaks paneb pea valutama see, et ühelt poolt kostab kaubanduskeskuse valitud raadiojaam, leti poolelt aga karjub kõrva Coffee Plusi valitud raadio. Selline konkureerimine häirib ning tekib soov kohvikust võimalikult kiiresti põgeneda.

Samas oli pakutud caffe latte Coffee Plusis väga mõnus ? paks ja tihe vaht, mida jätkus viimase kohvitilgani, ning kreemjas jooks. Pruuni suhkru asemel serveeriti lauda fariinsuhkrut, mis on omamoodi huvitav lähenemine. Koogivalik oli tagasihoidlik, kuid söödud koogid maitsesid hästi. Hapukoorekoogil oli peal imeliselt maitsev ja tummine ?okolaadikord, tublit konkurentsi pakkus eelnimetatule ka kohupiimatordi lõik.

Söök etendab Coffee Plusis üldse pigem vaeslapse osa. Vitriinis ootavad ostjat nutuse välimusega salatid ning kaubanduskeskustes pakutavad kihilised võileivad.

Plussiks on tasuta WiFi, soovi korral saab kohvi osta kaasa ja teenindus oli meeldiv.

Wilde on ainus päris kohvik Tartu linnas, võib-olla on ta ainus päris kohvik tervel Eestimaal. Seal tunnevad end mugavalt nii kunstikalduvustega tudengid kui ka tõelised, kübaraid kandvad daamid. Wilde on ilmselt ka üks stiilipuhtamaid kohvikuid Eestis ? alati kuuleb seal tuttavat instrumentaalmuusikat, suure tõenäosusega Raimond Valgre või mõne väljamaise klassiku loomingut. Ettekandjatel on seljas punased seelikud ja valged pluusid ning menüü on alati hea ja järeleproovitud, samas võib sealt leida uusi põnevaid asju.

Teenindus ja interjöör on meeldivad, kohv alati hea, vanaema koogitükk kindla peale minek. Veel mõni aeg tagasi pakkus Wilde imelist keefirikooki, mis nüüd on kahjuks menüüst kadunud. Selle asemel andis aga põneva maitseelamuse iiri toorjuustukook kohviga. Üsna uus asi menüüs on pannkoogid ning õhtuti muutub kohvik veinikeldriks.

Kohvipoe menüüs on kirjas oma 20 kohvijooki. Saab café au lait?d, saab viini kohvi, saab? Vaieldamatult kõige mõnusama tassitäie nimi on Kübaradaami kohv, kus kohv, vahustatud piim, vahukoor ja siirup.

Plussideks on veel tasuta WiFi ning praktiliselt samas ruumis asub raamatupood, kust alati saab osta midagi mõnusat kohvi kõrvale lugemiseks.