• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lihtne ilu

    Puust sohva, korjuga pink ? need on nimetused, mis tähistavad kindlat tüüpi mööblitükki.
    Puusohva on Eesti rannarahva mööbli hulgas 20. sajandi alguse nähtus. ?See oli aeg, mil talutuppa jõudis teisigi uuemamoelisi mööblitükke, nagu pesukappe, postamente ja puhvetkappe. Korjuga pink on üle võetud soome talurahvakultuurist. Eestisse levimise eripäraks võib pidada seda, et sohva kodunes eeskätt saartel, eriti Hiiumaal, aga ka Põhja-Eesti neemedel, kus rohkesti kokkupuutepunkte Soomega. Mujal mandril esines sellist mööblieset harva,? räägib Eesti Vabaõhumuuseumi teadussekretär Maret Tamjärv.
    Mööblit polnud Tamjärve sõnul Eestis viimistlemisel eriti kombeks värvida, levinud oli peitsimine. Nii on ka puidust sohvad tavaliselt vaid peitsitud. Ainult Muhu saar on omapärane, kuna seal värviti mööblit tunduvalt rohkem, isegi aidauksi värviti mustriliseks.
    Eesti Vabaõhumuuseumi ainus puusohva on väljas Hiiumaa Emmaste kihelkonna Tilga küla Kolga talu eksponaatide hulgas. Sellel viiest lauast koosneva istmeosa ja treitud jalgadega sohva seljatoel on kaunistuseks lõiketehnikas päikeseratta kujutis. See on ammune rahvusvaheline märk, mis sümboliseeris kõrgemat jõudu, päikest ja väljendas kontrolli.
    ?Seljatoega pink on hiidlastele iseloomulik, samuti nagu 20. sajandi algul moodi läinud kiiktool. Mõlemad Rootsi-Soome-mõjulised, sest just Hiiumaa inimesed suhtlesid nendega tihedamini. Kuigi see sohva on pärit küll 20. sajandi alguse Avinurmest kohaliku külatisleri tööna, võis arvatavasti olla tegu avinurmikute tehtud tellimustööga,? arvab Tamjärv.
    Üle kümne aasta tagasi kõrvaltalus nüüd juba manalateele läinud vanaonu juures saunas käies jäi minu vanematele silma omapärane puust diivan. Kuna see saunas vaid tolmu kogus, andis vanaonu sohva lahkesti ära. Siis ei taibanud keegi sohva päritolu kohta küsida, aga nüüdseks pole enam inimest, kes teaks vastata.
    Puusohva seljatugi on kumerate pulkadega kujundatud, istmeosa aga katavad painutatud vineerist istmekohad, mida on kokku nelja inimese jagu. Viimaste järgi võib oletada, et tegu võib olla vabrikus toodetud korjuga pingiga, mis samuti pärineb 20. sajandi algupoolest.
    Mitmete aastate jooksul, mil sohva maakodus head istumispaika on pakkunud, on tähelepanu äratanud, kui hästi sohva puukoidele maitseb.
    Puu vastupanu katkes kord vanaema 75. juubelil süldi- ja viinalauas. Väärika sohva koidest õõnestatud istme tugilaud ei pidanud enam vastu nelja inimese koormale. Kuid õnneks oli võimalik murdunud kohta lappida ning sohva võib järgmisi juubeleid ootama jääda.
    Autor: Sigrid Suu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.