Miks tegeleda protsesside kaardistamise, analüüsi ja optimeerimisega? Lihtsalt keegi pole suutnud seni välja mõelda ühtki alternatiivset meetodit, kuidas organisatsiooni tegevuse kvaliteeti võrdväärselt tõsta.

Protsessijuhtimise ?täielikust? juurutamisest saab rääkida siiski tinglikult. Loomulikult pole ju kõigi protsesside kaardistamine üheski organisatsioonis võimalik, rääkimata nende protsesside optimeerimisest.

Meie peame enda jaoks olulisimaks ?protsessi-mõtteviisi? kasutamist strateegia-arenduse ja tootmise juhtimise tasemel. Strateegilisel nivool on oluline ettevõtte tegevuste kaardistamine kogu tarneahela tervikprotsessis. Siin on peamine arusaamine, mida sinult oodatakse ja kuidas lõppkliendile lisaväärtuse loomise protsess töötama peab. Tihti pole parima tulemuse saavutamiseks vaja arendada mitte iseenda, vaid partnerite või nendega koostöö protsessi.

Teine tähtsaim valdkond on ettevõtte kõige sagedamini korratavate põhiprotsesside (nn peamiste tootmisprotsesside) pidev täiustamine. Kui palju protsesse ja kui detailselt fikseeritud ja juhitud/kontrollitud peab olema, sõltub ennekõike tegevusvaldkonnast.

Protsessijuhtimine on möödapääsmatu, kui on vaja tagada sagedasti korratavate paljude osalistega protsesside kvaliteet ja efektiivsus. Ohuks on nagu kõigi muudegi juhtimismeetodite puhul liialdamine ja sisulise eesmärgi (kliendi vajaduste) unustamine.

Kõik oleme kuulnud näiteid, kus ettevõte on juurutanud ISO kvaliteedisüsteemi, aga väärtus kliendile, mida selle süsteemi alusel ?väga kvaliteetselt? luuakse, on ajast ja arust.

Kindlasti tasub läbi mõelda, kui detailselt ja sügavalt protsesside fikseerimisega tegeleda. Protsessipõhine lähenemine on kasulik igas organisatsioonis, kus kliendile lisaväärtuse loomisesse on kaasatud mitmeid inimesi.

Ehk vaid tegevuste puhul, kus peamiseks on reageeriv käitumine ja töös osaleb vaid üks täitja, pole protsessijuhtimisega suurt miskit peale hakata. Näiteks ei tundu sugugi otstarbekas kaardistada ja juhtida protsessi, kuidas lapsehoidja teeb oma tööd.