Eesti Pank: kinnisvaraturg jaheneb

?Me arvame, et mingit buumi enam ei ole,? kommenteeris Eesti Panga president Vahur Kraft kinnisvaraturu jahenemist. Keskpank soovib aastatel 2005?2006 näha eratarbimise vähenemist ja laenukasvu aeglustumist, millele ehitas üles eile tutvustatud majandusstabiilsusest rääkiva prognoosi.

?Majapidamiste bilanss on punases,? lahkas Kraft eraisikute vara ja kohustuste suhet. Kui tööpuudus suureneb, eluasemete hinnad kukuvad ja intressid samal ajal tõusevad, muutub olukord probleemseks.

Keskpanga asepresident Märten Ross kinnitas, et kinnisvara hinnatõus pidurdus ja seda peaks investorid arvestama. ?Paneks siinkohal sõrmed risti ja loodaks, et prognoos peab paika,? rääkis Ross.

Ettevaatlikult andsid keskpanga juhid kokku kogunenud analüütikutele ja ajakirjanikele mõista, et laenuandjate lootused on keskpanga ootustele vastupidised. Ametlikult kinnitamata andmetel prognoositakse tuleval aastal sama tormilist laenukasvu kui tänavu.

?Miski ei ole läbi enne, kui ta on läbi,? ütles Nordea Panga jaepanganduse juht Toivo Annus. ?Hetkel kinnisvarabuum veel läbisaamise märke ei näita.?

Annus märkis, et pankade puhul pole sotsiaalse vastutustundetuse ja madalate intresside vahel mingit seost. Samas jättis Annus vastamata küsimusele, kas tunnetab kommertspankade välismaiste omanike survet laenumahtu paisutada.

?Nordea Pank on seni olnud krediidiotsuste langetamisel väga vastutustundlik ning kavatseme sama joont hoida ka edaspidi,? ütles Annus.

Ettevaatuse vajadusele viitab Eesti Panga kõrval ka LHV maaklertegevuse juht Kristjan Lepik, kes lausus hiljuti LHV foorumis: ?Kui Eestis oleks instrument, mille abil saaks kinnisvaraturu langusele panustada, siis kasutaksin seda.?

Majandusanalüütik Villu Zirnask ütles möödunud nädalal: ?Poole aasta jooksul midagi hullu ei juhtu, kuid pikemalt ei julge midagi prognoosida.? Zirnask lisas: ?Hinnad on mitu aastat kiirelt tõusnud, selge, et see ei saa lõpmatuseni kesta.?

Investeerimispanga Trigon juhi Joakim Heleniuse sõnul on Eesti ehitusturul näha mitmeid ülekuumenemise märke, kuid vähemalt Tallinna ümbrusse võib veel julgelt investeerida. ?Ma ei arva, et kinnisvarabuum just läbi on,? lausus Helenius. ?Ehitustööde kulude kiire kasv teeb mind murelikuks,? sõnas ta.

Arco Vara hinnangul tasub keskpanga hoiatusi tõsiselt võtta, ehkki praegu on hinnad endiselt mõõdukas tõusutrendis. Keskpanga tasakaalustavat ning hoiatavat funktsiooni arvestades on jutt kinnisvarabuumi lõpust igati omal kohal, ütles Arco Vara turundusjuht Kadri Lindere.

?Vaatamata pankade eeldatavasti jätkuvatele soodsatele laenupakkumistele ei saa hetkel prognoosida ülelaenamist ega kinnisvaraturu langust,? lausus Lindpere.

Rime Kinnisvara hinnangul tagavad mõõduka hinnatõusu üksteisevõidu kliente ülemeelitavad pangad.

?Kuna aga pankade laenuturul on terav konkurents klientide võitmiseks ja ületõmbamiseks, siis lähiajal ennustab Rime Kinnisvara mõõdukat hindade tõusu,? ütles Rime Kinnisvara Vahenduse atesteeritud maakler Tarmo Leeman. ?Seni, kuni pangad laenupoliitikat ei muuda, jätkub ka turu kasv.?

ERI Kinnisvara eluruumide osakonna müügijuhist Mart Saast õhkus eile siirast optimismi. ?Minu meelest on olukord vastupidine, kinnisvaraarendajad ja kommertspangad räägivad, et andke ainult takka, laenuvõtjaid ja ostjaid on endiselt piisavalt,? rääkis Saa. Info potentsiaalsete laenuvõtjate rohkuse kohta pärineb kommertspankadest. Mida madalam intress on, seda rohkem mahub inimesi laenusaajate sekka, on pangad kinnisvaravahendajatele selgitanud.

Saa sõnul on kinnisvaratehingute arv hetkel endiselt kõrge ja ühegi uue objekti müügil raskusi ei esine. ?Lähema kahe aasta jooksul ma mingeid probleeme ei näe,? lisas Saa.

Esimesena võttis Eestis jõuliselt sõna ?kinnisvarakrahh? suhu Ühispanga president Ain Hanschmidt 2001. aastal.

?Nagu ka mujal maailmas on olnud kinnisvarakrahhe, nii tuleb see ka Eestis. Ja see tuleb siis, kui buum läheb nii suureks, et ehitushindade ja müügihindade vahed küünivad neljakordseks,? selgitas pankur tollal. Hanschmidti sõnul maksab Tallinna vanalinnas korteri ruutmeeter 30 000 krooni, mis on 3?4 korda üle ehitushinna.

Hilisematest sõnavõttudest võib välja tuua Ober-Hausi juhi Paul Oberschneideri 2003. aastal. ?Nüüd võime taas märgata, et äripindade turg hakkab täis saama. Varsti võib saabuda hetk, kus ülepakkumine vallandab hinnasõja ja kinnisvaraturg viiakse pikaks ajaks tasakaalust välja. Eesti kinnisvarabuum ei toetu niivõrd nõudlusele, kuivõrd odava raha pakkumisele ja stabiilselt soodsatele intressimääradele,? lausus ta siis.

Seejärel räägiti kinnisvarakrahhist enne euroreferendumit möödunud aasta septembrit. Ikka selles võtmes, et kui tuleb ?ei?, võib see kaasa tuua investorite huvipuuduse ja kinnisvarahindade languse.

Briti kinnisvaraturu ajalugu näitab, et elamuturul toimuvad järsemad hinnamuutused pärast seda, kui keskmine mugavustega eramu on kallinenud palgatöötajate keskmise viiekordse aastasissetulekuni. Kui hinnad on sellele tasemele tõusnud, järgneb tavaliselt kuni 30protsendiline korrektsioon.

Arvestades keskmise eramu maksumuseks Eestis miljon krooni ja keskmiseks aastasissetulekuks veidi alla 100 000 krooni, on vahe kümnekordne.