Oma katlamaja ehitamine nõuab luba

Elamu lahtiühendamine kaugküttest on reguleeritud kaugkütteseadusega. ?Kui hoone asub kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud kaugküttepiirkonnas, ei ole väljalõikamine ilma volikogu otsuseta lubatud,? rääkis Enok. ?Kui hoone asub kehtestatud kaugküttepiirkonnas ega ole seni olnud kaugküttega seotud, pole seaduse järgi aga kohustust sellega liitumiseks. Samas on kaugküttepiirkonda ehitatava uue hoone liitmine kaugküttega juba kohustuslik,? lisas ta.

Kui kaugküttepiirkondi pole määratud, siis tuleb järgida ehitusseadust. ?Kaugküttest lahkumise korral on tegemist ümberehitustega, mis eeldavad tehnosüsteemi ümberehituse projekti, selleks omavalitsuse poolt väljastatavaid projekteerimistingimusi, ehitusluba, kasutusluba,? loetles Priit Enok. ?Kui toimub piiramatu lahtiühendamine, siis võib see viia selleni, et igale majale ehitatakse oma katlamaja,? rääkis Tartu linnainsener Mati Raamat põhjustest, miks Tartu pole lubanud kaugküttepiirkondade kortermajadesse ehitada oma katlamaju. Kui seitse aastat tagasi polnud lahtiühendamine veel seadusega reguleeritud, tahtis kümmekond korteriühistut minna üle lokaalsele küttele. Linn selleks nõusolekut ei andnud. Näiteks Jaama 89 korteriühistuga käib Tartu juba neljandat aastat kohut. ?Ega ei käi maja vastu kohtus, aga muidu võib doominoefekti valla päästa,? nentis Raamat. Tema sõnul otsivad linn ja ühistu ka kohtuvälist lahendit.

Raamat ütles, et Tartu puhul on lokaalkütte piiramise üheks põhjuseks see, et kaitsta linna investeeringuid soojamajandusse. Paljude elamute süsteemist lahkumisel tuleks ümber ehitada ka gaasivarustussüsteem, sest arvatavasti läheks suurem osa üle just gaasiküttele. Lisaks on lokaalne küte Raamatu arvates linnas suur õhusaastaja.

Seevastu OÜ Starleveli juhataja Hardi Loidi hinnangul on kuni üheksa korda rohkem reostust tekitav hoopis elektriküte. Hardi Loidi soovitab ta kasutada kaug- ja lokaalkütet kombineeritult. Riho Tensbeki sõnul on seda tarvis kaugküttel olevates majades sageli teha juba praegu, sest majjatulev soendusvesi on vaid 50-kraadine, millest külmal talvel ei pruugi alati piisata.

Tartus aadressil Jaama 89 asub korterelamu, mille elanikud on linnaga kohut käinud juba aastaid. Ikka selleks, et võidelda välja õigus ehitada oma katlamaja ja hoonet ise kütma hakata.

Korteriühistu esimehe Toomas Lõhmuse sõnul kestab vaidlus juba kuuendat aastat, ees seisab ka kuues kohtuskäik. ?Alguses tegime detailplaneeringu. Koos olid kõik vajalikud tingimused alates allkirjadest ja lõpetades elektri-ja tuleohutuse alaste punktidega,? räägib Lõhmus. ?Arvutused olid tehtud, detailplaneerig olemas, siis selgus, et kõik see oli tühi töö, tänaseks on need dokumendid ka aegunud ja tuleks otsast alustada.?

Lõhmuse arvutuste kohaselt on lokaalküte senini olnud linna pakutavast kolmandiku võrra odavam, veel mõni aasta tagasi oleks investeering end ka kolme aasta jooksul ära tasunud: ?Kui gaasi hind tõuseb, on asi keerulisem, aga oma küte tasub ikkagi rahaliselt ära. Ka hetkel on gaasiga köetavate majade küttearved Tartus madalamad.?

Toomas Lõhmuse hinnangul kardab linn, et lubades ühel majal eralduda, tuleksid järgi ka teised: ?Vastaspoole hinnangul peaksid teised selle võrra rohkem maksma. See ongi nende argument. Mulle toodi näide, et kui oletada, et viie maja kütmine maksab 100 000 krooni, siis ühe lahkudes jääks sama summa katta nelja maja peale. Kohtus nenditi ka, et see on poliitiline otsus.?

Jaama 89 lubab võitlust ise oma küttearvete eest otsustada jätkata.

Autor: Kristo Mäe