• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aktsiaturud ei oska suunda võtta

    Aktsiaturud on muutunud viimastel päevadel närviliseks, toimuvad suured hinnaliikumised, mis teevad meelehead spekulantidele. Kolmapäeval Ühendriikide aktsiaturud kerkisid, sest dollari kursi tõus leevendas lõpuks kartust, et välisinvestorid hoiavad maailma juhtivast aktsiaturust eemale.
    ?Dollari tugevnemine tõlgiti usalduse suureks taastumiseks Ameerika finantsvarade suhtes,? kommenteeris aktsiate tõusu uudisteagentuurile Bloomberg Trevor Stewart Burton & Jacobseni fondijuht Alan Kral.
    Dow Jonesi tööstuskeskmine kerkis 0,51 protsendi võrra 10 494,23 punktini, Nasdaqi koondindeks tõusis samavõrra 2126,11 punktini. Dollari kurss kerkis eile jeeni suhtes kolme nädala kõrgeimale tasemele ning rallis ka euro suhtes. Aktsiahindade tõusu ei suutnud pärssida isegi nafta hinna tõus.
    Eriti suure hooga krabati ravimifirmade aktsiaid. USA suuruselt teine ravimitootja Mercki aktsia hind kerkis 2,87 protsendi võrra 28,69 dollarini pärast seda, kui ettevõte teatas, et järgmise aasta kasum on 2,42 kuni 2,52 dollarit aktsia kohta, mis on tunduvalt kõrgem, kui analüütikud olid varem prognoosinud.
    Kompanii kinnitas ka selle kvartali kasumiprognoosi ehkki valuvaigisti Vioxxi müügilt kõrvaldamine septembris läks neile maksma 750 miljonit dollarit (8,8 miljardit krooni). Mercki aktsia hind on selles kvartalis langenud 13 protsendi võrra, olles Dow Jonesi tööstuskeskmise komponentide hulgas kõige kehvem aktsia.
    Eile õhtul esimese kauplemistunni järel olid turud aga sügavas miinuses, põhjuseks peamiselt tehnoloogiasektor ja kehvad tööjõuturu näitajad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Valitsus pani oma püsimise kaalule: lisaeelarve läheb usaldushääletusele
Valitsus kiitis erakorralisel istungil heaks otsuse siduda lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu riigikogus enne teist lugemist usaldusküsimusega ja teeb parlamendile ettepaneku arutada eelnõusid riigikogu kolmapäevasel istungil.
Valitsus kiitis erakorralisel istungil heaks otsuse siduda lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu riigikogus enne teist lugemist usaldusküsimusega ja teeb parlamendile ettepaneku arutada eelnõusid riigikogu kolmapäevasel istungil.
Kinnisvaraekspert põgenike üüritoetusest: idee on hea, aga kortereid pole ju
Riik otsustas laiendada üürilepingu toetuste meedet ja pani kohalikud omavalitsused maksma üürileandjatele toetust, et motiveerida neid Ukraina sõjapõgenikke majutama. 1Partner kinnisvarabüroo juhatuse liikme Martin Vahteri sõnul pole see idee iseeneset paha, kuid põgenike majutamise probleemi see siiski ei lahenda – turul lihtsalt pole piisavalt palju üürikortereid.
Riik otsustas laiendada üürilepingu toetuste meedet ja pani kohalikud omavalitsused maksma üürileandjatele toetust, et motiveerida neid Ukraina sõjapõgenikke majutama. 1Partner kinnisvarabüroo juhatuse liikme Martin Vahteri sõnul pole see idee iseeneset paha, kuid põgenike majutamise probleemi see siiski ei lahenda – turul lihtsalt pole piisavalt palju üürikortereid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.