• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    PM: Eesti eurosaadik võib saada 200 000 krooni kuus

    Segane kuluhüvitiste süsteem võimaldab nii Eesti kui ka teiste maade eurosaadikuil pista iga kuu taskusse kümneid tuhandeid maksuvabu kroone.

    Kõige rohkem «teenivad» saadikud reisikulude pealt. Lennukipiletite puhul makstakse saadikuile kindel summa olenemata sellest, palju pilet tegelikult maksis. Saadikutel ei tule isegi pileteid ega arveid esitada, piisab pardakaardist, kirjutab Postimees.
    Ühe Poola saadiku sõnul makstakse talle iga nädal Varssavist Brüsselisse ja tagasi sõitmise eest 1400 eurot (ligi 22 000 krooni). Tegelikult kulub piletile aga vaid väike osa sellest, mis võimaldab suure osa hüvitissummast maksuvabalt kõrvale panna.
    Eesti eurosaadikud oma hüvitistest rääkida ei taha. Enamjaolt saavad rahvaasemikud tigedaks, et neid tülitatakse nii «ebaolulise» teemaga ajal, kui neil on vaja tõsist tööd teha.
    Eesti saadikud muutusid hüvitiste teemast kuuldes enamjaolt kidakeelseks, väites, et nemad tegelikult täpselt ei teagi, kui palju iga kuu maksumaksja raha kulutavad.
    Tegelikult on tegemist suurte summadega ning on raske uskuda, et saadikud lihtsalt ei tea, kui palju neile sõiduhüvitist makstakse. Eesti saadikud saavad Tallinnast Brüsselisse ja tagasi lendamise eest iga kord ligi 30 000 krooni. Isegi äriklassis reisides kulub tegelikult vaid pool sellest rahast, turistiklassi pilet Euroopa pealinna ja tagasi maksab aga vaid 3600 krooni.
    Seega on Eesti esindajail võimalus säästa igaks lennusõiduks antavast rahast umbes 25 000 krooni. Et lennukulusid hüvitatakse tavaliselt kord nädalas, peaks saadikuile kätte jääma ligi 100 000 krooni kuus. See ei tähenda siiski, et meie saadikud reegleid kuritarvitaksid, sest süsteem ongi loodud mõttega anda neile lisaraha.
    Peale loetletud hüvitiste on eurosaadikuile ette nähtud päevaraha ? 4100 krooni päeva eest. Europarlamendi saadikud töötavad enamasti esmaspäevast neljapäevani, seega võiks saadik päevarahana saada ligi 70 000 krooni kuus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Euroopa aktsiad näitavad täna tugevust
Euroopa aktsiaturud olid täna tõusmas, sest reisifirmade taastumine ning USA turgude tugevus aitasid leevendada Hiina majanduse aeglustumisega seotud muresid, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud olid täna tõusmas, sest reisifirmade taastumine ning USA turgude tugevus aitasid leevendada Hiina majanduse aeglustumisega seotud muresid, vahendab Reuters.
Töötajaid pole! Ettevõtjad küsivad rohkem välismaalasi ja vaatavad peeglisse
Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.
Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.
Probleemid, millega kasvada soovivad e-poed peavad täna tegelema
Eesti E-Kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät tõi esile e-kaubanduse metsikult kiirelt kasvanud mahud ning kaasuvad probleemid, millega e-kauplejad peaksid tegelema, et püsida kiire kasvu kursil.
Eesti E-Kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät tõi esile e-kaubanduse metsikult kiirelt kasvanud mahud ning kaasuvad probleemid, millega e-kauplejad peaksid tegelema, et püsida kiire kasvu kursil.