Üleujutus ja teised suured riskid on eritingimuste all

If Eesti Kindlustus otsustas laiendada kindlustuskaitset 8. ja 9. jaanuari tormi ja üleujutuse tõttu kannatada saanud kodumajapidamistele. Kõik klientide avaldused vaadatakse eraldi läbi, sõltumata kindlustuskaitse ulatusest.

If Eesti Kindlustus palub, et kõik kliendid, kellel on varakindlustus ja sõidukikindlustus, esitaksid oma kahjuavaldused esimesel võimalusel. Varakindlustuse klientidele hüvitame hoonele, siseviimistlusele ja varale otseselt tormi tagajärjel tekkinud kahjud tingimuste järgi. Samuti hüvitab If Eesti Kindlustus sõidukikindlustuse klientidele sõidukile kukkunud esemete tekitatud kahjud ja kahjud, mis tekkisid, kui sõiduk jäi üleujutuse piirkonda.

Lisaks vaadatakse üle kõigi If Eesti Kindlustuse kodukindlustuslepinguga klientide üleujutusega seotud kahjud, ka need, mis ei ole erikokkuleppega kindlustatud.

If on otsustanud laiendada kaitset ka nendele kodumaja­pidamistele, kellel oli loodusõnnetuse risk kindlustatud, kuid puudus üleujutuse lisarisk. If Eesti Kindlustus soovib anda omalt poolt panuse oma klientide aitamiseks praegustes rasketes oludes.

Maailmapraktikas eristatakse kindlustatavaid riske ning mittekindlustatavaid riske. Kindlustus võtab enda kanda ainult need riskid, mida on võimalik hinnata rahas, et kindlustusselts saaks küsida oma klientidelt põhjendatud suurusega kindlustusmakseid. Kindlustatavad riskid jagunevad omakorda tavatingimustel ja eritingimustel kindlustatavateks.

Tavapärased riskid on tulekahju, vargus, vandalism, veeavarii ? need, mis juhtuvad üldjuhul ühes kohas (ühel aadressil) ja on prognoositavad.

Üleujutus on rahvusvahelises kindlustuses eraldi käsitletav, sest tekkida võivad kahjud on nii laiaulatuslikud, et kahjusumma prognoosimine on äärmiselt spekulatiivne. Peale üleujutuse on paljude seltside tavatingimustes samuti välistatud maavärin, tsunami, mudalaviinid, vulkaanipursked, terrorism ja radioaktiivne saastatus.

Kui üleujutuse kaitsest on huvitatud vaid potentsiaalsed kahju kannatajad, kes elavad veekogu vahetus läheduses, on seltsil võimatu koguda piisav hulk finantsvahendeid kahjude hüvitamiseks ainult seda spetsiifilist tüüpi kindlushuviga klientidelt.

Mõnes riigis on tehtud laiaulatuslike kahjude kindlustamine kohustuslikuks. Norras on riik pannud paika üleujutuse mõiste ja kogutava kindlustusmakse suuruse. Kui kodanik on otsustanud oma kodu kindlustada, siis peab ta kindlustama ka üleujutuse vastu.

Teisalt on kindlustusseltsid kohustatud seda riski kindlustama. Kõik kindlustusseltside kliendid maksavad kindlustusmakset üleujutuse kaitse saamiseks, mis aitab kindlustusseltsil koguda piisavalt suure hulga raha võimalike kahjude likvideerimiseks. Süsteem on pikka aega edukalt toiminud ja ennast igati õigustanud.

Allpool merepinda asuvas Hollandis on loodud aga riiklik süsteem, mis hüvitab üleujutuse kahjud. Kindlustusseltsid seal üldjuhul üleujutuse kaitset üldse ei paku.

Sarnane lugu on terrorismikahjudega. Pärast 11. septembri katastroofi otsustas USA muuta terrorismi vastu kindlustamise kohustuslikuks.

Viimastel päevadel on teravalt tõstatatud küsimus, kas peaks ühtlustama kõikide seltside tingimused. Kindlustustingimused on seltsidel erinevad, nagu on ka erinevad näiteks pankadel laenutingimused ? see ongi vaba konkurents.

Kuna Eestis omavad piiriülese kindlustuse luba ka mitmed Euroopa kindlustusandjad ning Euroopa Liidus ei ole ühtset standardit kindlustustingimustes kasutatavate mõistete kohta, pakutakse kliendile kindlustustoodet, kus on vastavusse viidud makse ja kindlustuskaitse ulatus.

13. detsembri Äripäeva repliigis väideti, et kliima soojenemise tõttu peaks vähendama kindlustuskaitset selliste õnnetuste vastu nagu veetorude lõhkikülmumine, jääl libastumine jm.

Tuletage meelde: alles üleeelmisel aastal samal ajal oli Eestis ?35 kraadi külma ja kind­lustusseltsi kahjukäsitluses valdavalt õnnetud kliendid, kellel veetorud külmaga lõhkenud või maja ülekütmise tagajärjel maha põlenud. Eriti palju kliente oli täiesti uutest elamurajoonidest, kus tulid külmaga välja maja nõrgad kohad ? kehvasti soojustatud torustik, valesti paigaldatud kaminad ja küttesüsteemid jne. Külmast tingitud kahjude tõttu maksis If 2003. aasta alguses eraklientidele ligikaudu 10 miljonit krooni rohkem hüvitisi kui tavaliselt.

Autor: Olavi Laido