Tallinna börsil teevad vähelikviidsed aktsiad rekordeid.
Kui neljapäeval tõusis Tallinna Kaubamaja aktsia hind esmakordselt pealepoole 120 krooni joont, siis reedel maksis aktsia juba 130,18 krooni.
Börsil üheks vähekaubeldavaks aktsiaks oleva Rakvere Lihakombinaadi aktsia hind tõusis reedel 0,72 protsenti, 21,91 kroonile. See on aktsia kõigi aegade kõrgeim tase.
2000. aastal lollitas Rakvere Lihakombinaat väikeaktsionäridele ostupakkumist tehes tumedate tulevikuperspektiividega toiduainetööstuses ning meelitas neid ettevõtte aktsiaid müüma 4,7 krooniga. Pakkumist korraldanud Trigon Capitali nõukogu esimees Joakim Helenius nimetas pakkumist koguni heldeks. Toona pakutud hind pidi olema igati õige ja õiglane ning peegeldama ettevõtte väärtust.
Praegu hindab turg aktsiat kordades heldemalt. Ettevõtte olukord on palju parem, Euroopa Liidu turg on niivõrd lahti, kui seda vaid suuromanik Soome Ruokatalo HK lubab ja ettevõte ise müüa suudab. Rakvere Lihakombinaadi äravedamine börsilt pole teoks saanud.
Hansapanga aktsia hind tõusis 0,40%, 155,37 kroonile. Bloomberg andis infot, et Hansapank on taas rahvusvaheliselt rahaturult võlakirjade vormis raha võtmas. Seekordne võlakirjaemissioon on väike (50 mln eurot) võrreldes möödunud aasta hiigelemissiooniga. Saadavat raha võidakse kasutada mõne varasema laenu tagastamiseks või siis laenubuumi rahastamiseks.
Kuna Eestis hoiuseid napib, tuleb klientidele laenu andmiseks raha välismaalt võtta ? olgu siis laenude või võlakirjaväljalasete vormis. Eluasemelaenud on pika tähtajaga, mistõttu tilgub väljaantud laenudest raha tagasi väga väikeste osadena pika aja jooksul, millest ei piisa uute laenude väljaandmiseks. Isegi kui klientidel oleks raha lademetes ja valmis panka vahetama, oleks raha ülemeelitamine kallis tegevus. Vajaliku summa meelitamine võtaks aega kuid. Kodumajapidamisi tuleks panna Hansapanga poole pead pöörama ? tehes kõvasti reklaami ja/või tõstes intresse, mis läheks kallimaks, kui suurele Saksa pangale tuleb maksta emissiooni korraldamise ja levitamise tasuks.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.