Monitooring hindab firma veebilehe kasu

Kõik see annab kodulehe omanikule tagasisidet, kas koduleht on loogiliselt ja mugavalt üles ehitatud, kas leht sisaldab piisavalt kliendile kasulikku informatsiooni, kuidas muuta lehte veelgi atraktiivsemaks jms.

Teine ja ettevõttele sugugi mitte vähem oluline on info kodulehe kättesaadavuse kohta. Kindlasti on vaja teada, kas koduleht on n-ö üleval just kasutuse tippaegadel, kui enamik kliente seda näha sooviks ning võib-olla ka ostaks midagi.

Samuti huvitab kodulehe omanikku, kui pikalt on tema veebileht olnud ühes kalendrikuus kasutajatele kättesaamatu ehk siis tehniliselt maas. Kogu selle info hankimiseks on kodulehe omanikul mitu võimalust.

Esimene võimalus on ehitada üles oma monitooringusüsteem ning kasutada eraldi tarkvara veebikasutusstatistika kogumiseks. Turul pakutakse monitoorimiseks nii vabavaralisi kui ka tasulisi lahendusi.

Selline lahendus on aga kontimööda suuremale oma IT-osakonda omavale ettevõttele, kuna peale vastava tarkvara hankimise tuleb muretseda ka riistvara ning tagada süsteemi igapäevane haldus, andmeturve ja rikete kõrvaldamine. See kõik on jõukohane pigem professionaalsele IT-meeskonnale kui ühele ja ilmselt niigi ülekoormatud IT-spetsialistile.

Peale investeeringu riistvarasse tuleb leppida juhuslike tööjõu- ja materjalikulutustega (näiteks läheb serveri kõvaketas rikki või on vaja süsteemi integreerimiseks kulutada täiendavalt raha tarkvaraarendusele).

Iseloodud lahenduse plussiks on aga see, et peale veebimajutuse õnnestub sama süsteemiga tõenäoliselt jälgida ka muid ettevõttes kasutusel olevaid IT-süsteeme.

Teiseks lahenduseks on osta monitooringu- ja veebistatistika süsteem teenusena mõnelt IT-ettevõttelt, kes vastutab igakuist fikseeritud tasu saades lahenduse igapäevase toimimise ning riistavara ja tarkvara uuendamise eest. See lahendus on kindlasti eelmisest riskivabam, kuid eraldi monitooringusüsteemi teenusena sisseostmise puhul võib kogu ettevõtte kodulehega seonduv kujuneda keerukaks asjaajamiseks. Näiteks võib juhtuda, et ettevõttel tuleb suhelda kodulehe portaalimootori programmeerijaga, kodulehe kujundaja-disaineriga, kodulehe majutajaga (hosting-teenuse pakkujaga) ning kodulehe monitoorijaga. Erinevate firmade kasutamise puhul võib juhtuda, et lõpplahenduse toimimise ehk kodulehe kasutusmugavuse ja kättesaadavuse eest ei vastuta keegi ning probleemide tekkimisel peab klient jooksma mitme erineva partneri vahet.