Rahvaliidu nõue suunata riigi reservidest kuni 200 miljonit krooni tormi tagajärgede silumiseks tõi võimuliitu uue vastasseisu.
Tormikahjude hüvitamise arutelu läks eile Toompeal kohati nii ägedaks, et läbi suletud uste oli kosta koalitsioonijuhtide kõrgendatud hääli. Esimesena lahkus ligi kaks tundi kestnud koosolekult Rahvaliidu esimees Villu Reiljan, kes selgitustest keeldus, kirjutab Eesti Päevaleht.
Juba läinud kolmapäeval taotles Reiljan jõuliselt kahjude korvamist stabiliseerimisreservist. ?Kui me seda ei tee, siis pole kohalikele valimistele üldse mõtet minna. Vähemalt neil erakondadel, kellel oma ajalehte pole,? vahendas Reiljani sõnu koalitsiooni üldkogul viibinud poliitik.
Res Publica fraktsiooni esimees Siim-Valmar Kiisler pidas Rahvaliidu lähenemist valeks, sest kahjusumma peab selguma tegeliku vajaduse põhjal. ?Me ei saa populistlikult välja hõisata, et võtame sealt või sealt raha, ja seda siis kõlavate loosungite saatel laiali jaotada,? lausus Kiisler.
Rahvaliidu fraktsiooni esimehe Jaanus Männiku sõnul on juba täna teada, et ainuüksi Pärnumaa kahjud ulatuvad 500 miljoni kroonini. ?Tegu on sotsiaalmajandusliku kriisiga. Sündmusega, mille puhul peab riik kasutusele võtma oma reservid kahju osaliseks hüvitamiseks,? märkis Männik.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.