Ümbrikupalkadega pole FIEdel pistmist

Alljärgnev pöördumine on ajendatud Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Tarmo Kriisi kolumnist, mis ilmus eilses Äripäevas ja milles autor kirjutas füüsilisest isikust ettevõtjatest (FIE).

Lugupeetud seltsimees Kriis. Alles sõlmisite maksu- ja tolliametiga kokkuleppe ümbrikupalkade vastu võitlemiseks, ja nüüd selline välisvaenlase paljastamise avaldus. Poliitikas tähendaks taoline samm, et juhi maine on langenud ja vaenlase paljastamisega üritatakse valijate tähelepanu rahulolematust tekitavatelt probleemidelt mujale suunata. Mis küll sundis Eesti Tööandjate Keskliidu juhti sedamoodi talitama? Ümbrikupalkadega pole ju FIEdel pistmist.

Miks ei teatanud Te ühtlasi, mitu firmat Eestis maksab töötajatele miinimumpalka ja palju on Eesti palgatöötajate hulgas miinimumpalga saajaid? See oleks antud kontekstis huvitav informatsioon. Ja tahaks teada ka seda, kas tööandjate keskliit kavatseb hakata võitlema nende firmadega, kus sunnitakse inimesi FIEks hakkama ja keeldutakse töölepingu sõlmimisest? Ega Te juhtu teadma, kui palju niisuguseid firmasid Eestis on?

Kulla seltsimees Kriis. Teie oma nooruse tõttu ei mäleta ilmselt seda aega, kui tulumaksu­seadus lõpetas 2000. aastast juriidiliste isikute tulude maksustamise. Kahe aasta jooksul pärast seda ilmus ajakirjanduses regulaarselt intervjuusid firmaomanikega, kellelt küsiti, kas nüüd hakatakse ka kasumit näitama? Reeglina vastati, et eriti ei julge, sest siis tekkib maksuametil õigustatud küsimus, miks varem kasumit ei olnud?

Mida nad siis kuni 2000. aastani tegid? Eks ikka maksu­pettust: organiseerisid oma paberimajanduse nii, et firmal ei tekkiks kasumit, mida maksustada. Ja kui rääkida Eesti suhtumisest sellesse, siis äsja sai riigilt ordeni pangajuht, kes omal ajal skeemitas, sest kõik ju skeemitasid (pangajuhtidest saab sel aastal ordeni Indrek Neivelt ? toim.). Minu arvates oleks naiivne arvata, et kui firmade tulude maksustamine taastataks, ei hakkaks firmajuhid uuesti andma raamatupidajatele ?näidatava? kasumi kohta selgeid numbrilisi juhised.

Ravikindlustusest on Teil aga kummaliselt iganenud mälestused. Praegune ravikindlustuse seadus loeb ravikindlustuse andmise aluseks ülalpeetavuse ainult neil kindlustatute abikaasadel, kellel on vanaduspensioni eani jäänud kuni viis aastat. Noored ja rasedad saavad kindlustatuse hoopis sellepärast, et nad on, kes nad on. Nii on tegelikud lood ülalpeetavate ravikindlustuse tarbimisega.

Tegutsevad FIEd jagunevad jämedalt võttes pooleks: ühtedel on ettevõtlustulu ainuke elatis, teised teevad fiiendust palgatöö kõrvalt. Palgatulu osa inimese kogutulus on seejuures erinev. Kui aga kaheksa tundi tööpäevas palgatööd tehakse ja fiiendust selle kõrvalt, siis vist on lood sotsiaalmaksuga mõnevõrra teised kui ainult ettevõtlustulust elatuvatel inimestel.

Keskmistest rääkides oli 2003. aastal Valgamaa keskmine statistiline brutopalk 71% riigi keskmisest ja 57% Tallinna keskmisest, mis tähendab ka proportsionaalselt vähem sotsiaalmaksu. Oleks loogiline eeldada, et Valgamaal ka ettevõtlustulu keskmiselt väiksem võiks olla.

Lisaks on osa FIEsid pensionärid, ja nende kallal ei oleks praegust olukorda arvestades üldse viisakas uriseda, ükskõik kui palju või vähe nad keskmiselt ettevõtlustulult sotsiaalmaksu maksavad. Ja mingi osa FIEdest on lasknud ennast äriregistris ettevõtjaks registreerida ainult selleks, et saaks maad poole hinnaga osta.