Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vabaturg vajab tarku institutsioone

    Liberaalsed majanduspoliitikud ja teadlased arvavad Eestis seniajani, et riigiinstitutsioonid on vaid abstraktsioon ja ei ole mingit vajadust institutsioonide integreerimiseks majandusteooria ja praktikaga. Ollakse arvamusel, et kõik, mis pole seotud materiaalsete väärtuste otsese tootmisega, on teisejärguline või nii odav, et puudub vajadus seda makromajanduslikes arvestustes analüüsida. Institutsioone (loe: bürokraatiat) tuleb vähendada.
    Eestit ähvardava suure suhkrutrahviga sai aga selgeks, et ainult vabaturg meid ei aita; vastupidi, see toob meile kaasa sadu miljoneid kroone trahvi, kuigi trahvide ärahoidmiseks vajalike institutsioonide loomine oleks läinud riigile maksma ehk vaid paarsada tuhat krooni. Seda saab hästi seletada uue institutsiooniökonoomika seisukohtadega, mis on esitanud tugeva väljakutse neoklassikalisele majandusteooriale, mis baseerub kitsal arusaamal ratsionaalsusest ja vabaturust.
    Nobeli majanduspreemia laureaat Douglass North esitab küsimuse: ?Kas on võimalik restruktureerida turumajandust ilma, et pöörataks tähelepanu institutsioonidele?? Ja vastab ise: ?Esimene samm on just turuinstitutsioonide kujundamine.? Ühiskonna muutumise põhjusi tuleb otsida eelkõige institutsioonide muutumisest.
    Mitmed vabaturumajanduse seisukohalt eksistentsiaalse tähtsusega fenomenid ? näiteks börs, väärtpaberiinspektsioon, konkurentsiamet ? on küll majanduslikud, kuid samas institutsionaalsed nähtused, mis ei teki vabaturumajanduses iseenesest.
    North väidab, et institutsioonid ei muutu automaatselt vastavalt majanduslikule keskkonnale. Esialgu eksisteerivad uued ja vanad koos ühel ja samal ajal. Sellistel üleminekuperioodidel valitseb sageli ebakindlus ning transaktsioonikulud on suured, mis tuleneb administratsiooni madalast haldussuutlikkusest, keele- ja kultuuribarjääridest. Nende probleemidega oleme viimasel viieteistkümnel aastal ka Eestis kokku puutunud. On iseloomulik, et pärast uute turusituatsioonide kujundamist pole suudetud luua piisavalt seesmisi turumajandust toetavaid institutsioone, nagu tavad, kombed ja ärieetika. Ilma turumajandusele omase institutsioonilise infrastruktuurita jäävad turumajanduse eelised realiseerimata.
    Eestile on North eriti tähtis mõistmaks üleminekuühiskonna probleeme. Uue institutsiooniökonoomika märksõnad on ühiskonna toimimise mängureeglid, koordineerimisteooria, transaktsioonikulude ökonoomika, omandi- ja käsutusõigused, suhtelepingud ja esindamine. Tema ideed aitavad paremini selgitada Eesti praegust olukorda, jõuda uusliberaalse majanduspoliitikaga kaasnevate probleemide põhjusteni.
    Viis uue institutsionalismi esindajat ? Hayek, Buchanan, Coase, North ja Vickery ? on saanud Nobeli preemia majandusteaduses. Mitteformaalsete institutsioonide tähtsuse alahindamine nii üleminekuriikide kui ka üleadministreeritud heaoluriikide poolt on toonud kaasa majanduskasvu aeglustumise, innovatiivsuse langemise ja tööpuuduse kasvu kogu Euroopas. Neoklassikalised teooriad ei suuda anda rakendatavaid soovitusi turumajanduslikeks reformideks Ida-Euroopas. Lääne majandusteadlased ja rahvusvahelised organisatsioonid (IMF, Maailmapank, WTO), kus ülekaal on neoklassikalise vabaturuteooria pooldajatel, pole suutnud lahendada kolmanda maailma arenguprobleeme ega ette näha käsumajanduselt turumajandusele ülemineku raskusi.
    Vabaturuideoloogia pidi Eestiski tagama kõrgema majanduskasvu kui reguleeritud turumajandustes. Paraku jääb Eesti viimase kümne aasta majanduskasv maha mitmetest rohkem reguleeritud majandusega riikidest, nagu näiteks Iirimaa. Vabaturumajanduse teooria, mille järgi turukasutamisel puuduvad kulud, jätab enam kui poole tänapäevasest majandustegevusest arenenud riikides vaatluse alt välja. Just kiirelt kasvav teenuste sektor tegeleb koordineerimisega.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.