Töötajate õppepuhkust reguleerib seadus

Enne 2004./2005. õppeaastat keskhariduse baasil läbiviidavale kutsekeskhariduse õppekavale vastuvõetud õpilastele laienevad nimetatud seaduses sätestatud tasemekoolituse sätted, kui õpe toimub õhtuses või kaugõppe vormis. Enne 2003./2004. õppeaastat kõrgharidust omandama asunud üliõpilastele, samuti akadeemilist kraadi taotlevatele isikutele laienevad nimetatud seaduses sätestatud tasemekoolituse sätted, kui õpe toimub kaug­õppes või eksternina.

Tasemekoolitusel osalemiseks antakse töötajale õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel sessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäevaks õppe­aasta jooksul. Õppepuhkuse aja eest säilitatakse keskmine töötasu kümneks päevaks, ülejäänud 20 päevaks säilitatakse töötasu vähemalt miinimumpalga ulatuses.

Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist. Sellel osalemiseks antakse töötaja avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas keskmise palga säilitamisega. Koolitus­kulude kandja määramine on üldjuhul poolte otsustada, praktikas lepitakse koolitustega seonduvad tingimused kokku kirjalikus koolituslepingus. Erandiks on töölepingu seaduse § 49 punktis 5¹ sätestatu, mille kohaselt on tööandja kohustatud korraldama oma kulul tööalast koolitust, kui ta ise muudab tööks vajalike kutseoskuste nõudeid.

Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse arengut ning elus vajalike teadmiste ja võimete lisandumist. Selleks antakse töötaja avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel palgata õppepuhkust vähemalt seitsmeks kalendripäevaks aastas. Et tööandjal oleks võimalik tagada töö tõrgeteta täitmine, annab seadus tööandjale õiguse õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10% töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel.