Kinnisvarafirma tasuta kõned läbi interneti

Kramer Kinnisvara OÜ kasutab internetitelefoni ehk IP-side teenust üle aasta. Meie peakontoril Tallinnas tuleb pidevalt suhelda Kuressaare esinduse projektijuhiga, keskmiselt oleme ühenduses kaks-kolm korda nädalas, umbes 20 minutit korraga, räägib Krameri juht Ivo Saluoks. Ühes kuus teeb see kahe kontori vahel ligi 240 minutit kõneaega, mille pealt on sääst tänu tasuta võrgusisestele kõnedele sadakond krooni. ?Kuivõrd Kramer Kinnisvaral on müügi- ja turunduspartner Soomes, planeerime lähiajal paigaldada ühe telefoni sinnagi, et saaks ka välispartneriga tasuta suhelda,? räägib ta. See annaks ühes kuus säästu hinnanguliselt kuni 500 krooni, lisab Saluoks.

Internetis liikuva kõne (VoIP) eelised on tema sõnul hinna kõrval paindlikkus ja lisavõimaluste-teenuste rohkus (numbrinäit, suunamised, kõneteade e-postile) ning nende tellimise lihtsus. ?Meie kasutatavat VoIP-telefoni Grandstream saab väga hõlpsasti konfigureerida, ilma et peaks eraldi maksma suunamise või muude lisatellimuste eest. Elioni numbrile sellise suunamise tegemine, et pärast viit helinat läheks kõne mobiilile, kestis mitu päeva,? selgitab ta.

Kramer Kinnisvara pole IP-sidele veel täielikult üle läinud, sest tegi enne VoIPi kasutuselevõttu investeeringu kontori telefoniseerimiseks. Seetõttu kasutatakse praegu veel kahte eri telefoni. ?Minu arvates on tähtis see, et VoIP annab ka väikeettevõttele kõik suure telefonijaama funktsionaalsused, ilma et sellesse peaks ise investeerima,? räägib Saluoks. VoIP võimaldab tema kinnisvarafirmal kasutada teenuseid, mis muidu oleks jõukohased vaid suurematele firmadele.

Andres Kast arvuti­kaabel­dusega tegelevast OÜst Netroo kinnitab, et nemad said kasu VoIPile üleminekust uude kontorisse kolimisel 2004 suvel. Eraldi telefonikaablite vedamine olnuks ebamugav lisakulu, samuti keskjaamaga seotud väljaminekud. Selle asemel on meil kiire arvutivõrk ja internetiühendus, mille nii ehk naa oleksime pidanud rajama, kinnitab Kast. VoIPi kasutamise eelduseks ongi interneti püsiühenduse olemasolu.

Erinevalt Kramer Kinnisvarast on Netroo läinud täielikult üle VoIPile ega kasuta enam tavatelefonisidet. ?Meie side ei sõltu kinnisvara haldaja ahnusest, näiteks eelmise lahenduse puhul (tavatelefonid) moodustas sidekulu kuu arvest veerandi,? räägib Kast. Lisaks sai Netroo tänu VoIPile ilusa numbrivälja ? 881 1111 kliendinumbriks, töötajatel kattub lauatelefoni numbri lõpp mobiilinumbri lõpuga. VoIPi kasuks aitasid otsust langetada ka IP-side lisamugavusi pakkuvad võimalused nagu faks e-postile, kellaajalised suunamised jms. Kasti sõnul on peamine VoIPi erinevus tavalisest telefonisidest see, et VoIP-telefoni saab kaasa võtta ja see töötab mujalgi, kus on korralik võrguühendus.

?Tavaline väikeettevõte ei pea hakkama kohe VoIPi kasutama, kui vana süsteem toimib. Aga kui on vaja püsikulusid vähendada? Või kui vanal telefonil pole vastamata kõnede näitu ja ka aparaat on ajahambast puretud, siis puudub uue tavatelefoni ostmisel 2005. aastal küll mõte,? kinnitab Andres Kast Netroost.

Neli aastat VoIP-teenust pakkuva OÜ Voicenet juhi Indrek Loo kinnitusel on interneti kvaliteet Eesti-siseselt nii hea, et internetikõned pole probleemiks. ?Pole vahet, kuidas kõnet edasi anda, tähtis on kvaliteet. Kui me suudame seda pakkuda IP abil, tekib küsimus, miks on teist traati vaja. Täna on IP-sidel 95?100% kvaliteet,? väidab ta.

Kui suur firma võib omale osta IP-keskjaama, siis väiksem saab n-ö virtuaalse IP-jaama, mille võimalused on aga samad kui suurel jaamal. Kliendile antakse internetikõnede jaoks kasutada kas adapter tavatelefoni ühendamiseks Voiceneti võrku või eraldi IP-telefon. Kuna senist lauatelefoni numbrit on võimalik IP-võrku kaasa võtta, ei pruugi teised operaatorivahetusest arugi saada. Kõneks vajalikku IP-telefoni saab kas osta või operaatorilt rentida.

Indrek Loo sõnul räägib IP-side kasuks soodus hind. Näiteks Ericssoni saja telefoniga jaam maksab tema sõnul 130 000 krooni, lisandub telefonide maksumus (süsteemitelefonide hind on 1000?2500 kr, tavalistel nn analoogtelefonidel 200?600 kr). Samas maksab IP-jaam 20 000 kr, lisandub IP-telefonide hind, praegu maksavad need ligi 1500 kr.

IP-telefon sarnaneb mobiiliga, pakkudes numbrimälu, erinevaid helinaid, vastamata kõnede nimekirja jms. Nagu tavatelefon, pakub ka IP-side mitmeid lisavõimalusi: kõnede suunamine, lühinumbrid, teise kõne n-ö noppimine, postkast, automaatvastaja jms. IP-telefoni abil saab kõnega teatud eelnevalt määratud numbrile juhtida ka muid seadmeid, näiteks ventilatsiooni, uksekaamerat ja signalisatsiooni. Loo sõnul on VoIPi plussiks ka turvalisus, sest IP-jaam tähendab ettevõtte jaoks ka tulemüüri. ?Kui internetiühendus kaob, on selle jaoks kasutusel varukanal ja jaam ei jää sideta. Kõned jooksevad siis läbi ISDN-kanali,? räägib ta. IP-kanalist saab teha ka virtuaalse privaatvõrgu VPNi kanali, mida ei saa pealt kuulata.

Interneti püsiühendust omav firma ei pea IP-jaamale üle minnes maksma selle kasutamise eest kuutasu. Küll tuleb iga numbri pealt tasuda kuumaksu. Viimane võib sisaldada telefoni või adapteri renti. Neid välja ostes muidugi mitte.

Peale Eesti numbrite võib saada siin asuvale IP-telefonile Läti, Soome, Suurbritannia vms riigi numbri, kinnitab Loo. Kui siis Tallinnas asuvalt Soome numbrilt helistada teisele Soome numbrile, tekib riigisisene kõne, mis ka maksustatakse soodsama tariifiga. IP-telefonide omavahelised kõned on operaatori piires tasuta.

Varem Unineti nime all tuntud Elisa tõi VoIP-teenuse Oneline turule eelmise aasta lõpus. See sobib kasutamiseks eeskätt 2?4 tavatelefoniga väikestele ettevõtetele. Sarnaselt Voicenetile võimaldab Elisa Oneline-teenusega soodsamaid kõneminuteid, firma eraldi asuvate kontorite liitmist ühte tasuta kõnedega võrku (kui kõigis on kasutusel Elisa Oneline teenus). Elisa pakub VoIP-teenust Oneline Tallinna piires ja lähiümbruses oma tavatelefonivõrgus.