Partsi valitsuse saatus selgub täna kell 10.00

Eile pärastlõunal olid justiitsminister Ken-Marti Vaheri umbusaldusavaldusele oma allkirja andnud sotsiaaldemokraadid ja Keskerakonnast lahku löönud sotsiaalliberaalid. Samuti võib kindel olla Isamaaliidu toetusega umbusaldamiseks. Reformierakond ja Rahvaliit esitasid aga Res Publicale ultimaatumi ning liituvad umbusaldamisega, kui Vaher täna ametist ei lahku.

Opositsioonis olev Keskerakond aga taandus eile Vaheri umbusaldusest pärast seda, kui Res Publica teatas, et loobub Tallinnas koostööst Reformierakonnaga ning alustab Savisaare parteiga võimuläbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks pealinnas.

Eile päeval toimunud Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu juhtpoliitikute kohtumine konflikti ei lahendanud. Erakondade esindajad olid selgelt eri meelt. Res Publica juht ja peaminister Juhan Parts andis pärast koosolekut ajakirjanikega kohtudes mõista, et toetab justiitsministri kava korruptsiooni ja narkomaaniaga võitlemisel. Tema sõnul on vale see, et on koostatud mingid plaanid ja nimekirjad. ?Aeg annab arutust,? kommenteeris Parts seda, mis edasi saab. Tema sõnul peab olukorra lahendama parlament.

Parim lahendus Reformierakonnale, sest võimule jäädakse nii Tallinnas kui ka Toompeal. Keskerakond võib aga nõuda Rahvaliidu opositsiooni jätmist ja see pole Reformierakonnale vastuvõetav. Keskerakonna juht Edgar Savisaar peab Rahvaliitu valimistel tõsiseks konkurendiks ja soovib nende tõrjumist opositsiooni.

Üks tõenäolisemaid variante. Eile toetasid justiitsministri ametist lahkumist kõik erakonnad peale Keskerakonna ja Res Publica. Tekkiv koalitsioon oleks aga haavatav ja tõenäoliselt enne valimisi üritaksid partnerid end Reformierakonnale vastandada. Reformierakond peab ka leppima Tallinnas opositsiooni jäämisega.

Selge kaotaja oleks Res Publica, kelle toetus on praegu madal. Samuti Keskerakonnast lahku löönud sotsiaalliberaalid, kes ei saaks enda nimekirjaga valimistel osaleda ja peaksid kiiruga liituma mõne erakonnaga. Teised erakonnad tõenäoliselt suurendaksid Riigikogus enda kohtade arvu Res Publica arvel. Res Publical on praegu Riigikogus 28 kohta. Kui valimised toimuksid praegu, siis oleks Res Publical probleeme Riigikokku pääsemisega. Erakorralisi valimisi on aga keeruline esile kutsuda ning osa Riigikogu liikmeid võib karta, et jäävad uuest parlamendist välja.