On raha, on ka (firma)kultuur

Eilses lehes (vt Värbaja peab tasuma tööotsija kulud) kirjutasin sellest, kuidas tööandja peab võlaõigusseaduse järgi hüvitama tööintervjuule kutsutud inimese kulud.

Kui välismaist päritolu ettevõtete jaoks on see endastmõistetav ja isegi Tallinna-sisesed taksoarved tasutakse kandidaadile ilma küsimata, siis kohalikele ettevõtetele on see järjekordne koormis, mis proportsionaalselt niigi kõrgeid tööjõukulusid veelgi suurendab ning mida üritatakse vältida, lootes seejuures kandidaatide teadmatust ära kasutada.

Kõik see taandub aga firmakultuurile ja suhtumisele töötajasse. Nii küüniline, kui see ka pole, saavad kultuurset käitumist lubada endale jõukamad tööandjad. On raha, on ka kultuuri.