Ammendunud turbaväljade taastamine on Eesti turbatööstusele probleemiks

Eestis on turbakaevandamisel pikad traditsioonid ? siin on turvast toodetud rohkem kui sada aastat. Teisest küljest kardavad paljud inimesed turbatootmisega seonduvalt oma elukohta ümbritseva keskkonna pärast. Lahendust ei nähta ka turbatootjate jutus, et seoses turbatootmisega luuakse juurde töökohtasid. Teatavasti ei saa ühest kohast lõputult turvast kaevandada, seega ei kesta loodavad töökohad kaua.

Siiski on turba puhul tegu hinnatud eksportkaubaga ning ligi 90% toodetud kasvuturbast ka eksporditakse. Eesti Turbatootjate Liitu kuuluva kolmekümne ettevõtte iga-aastane keskmine turbatoodang kokku on ca 4,5?5,0 miljonit kuupmeetrit erinevaid turbaid. Toodetud turbast põhilise osa ? ca 3 miljonit kuupmeetrit ? moodustab vähelagunenud turvas ehk nn kasvuturvas, mida kasutatakse peamiselt aiandites ja kasvuhoonetes. Suurem osa ekspordist läheb Belgiasse ja Hollandisse.

Järjest suuremaks probleemiks on kujunemas ammendunud turbaväljad, mis seaduse kohaselt tuleb pärast tootmise lõpetamist rekultiveerida ehk taastada.

Võimalusi selle maa kasutamiseks on mitmeid ? istuda sinna puid, teha põllumaa. Eesti Turbatootjate Liidu tegevdirektori Erki Niitlaane sõnul tuleks enamasti luua head tingimused raba taastumiseks. Samaväärse raba taastumine võtab siiski aega 4000?5000 aastat, kuigi samad taimed ja loomad saavad seal juba varem endale soodsa kasvupinna. Neile, kes muretsevad, et Eestis turbatööstusega liiale minnakse, ütleb Niitlaan: ?Eestis on piisavalt raba, et loodust kaitsta, piisavalt raba, et marjul käia, ja piisavalt raba turbatootmiseks ilma jäädavalt loodust kahjustamata.? Niitlaane sõnul on tänase tootmise juures varusid veel vähemalt tuhandeks aastaks.

Turbatootmisele saab tihti määravaks ilm. Vihmase ja niiske ilmaga suurenevad oluliselt tootmiskulud ning selline ilm on ka üks põhjuseid, miks ei ole kordagi jõutud turba aastase kasutusmäärani, mis on seaduse järgi kuni 2,78 miljonit tonni.

2004. aasta kaevandamise mahud jäid 2?3 korda alla keskmisele ning seda juba teist aastat järjest. Samas ütleb Erki Niitlaan, et sellise normini ei jõutaks ka parima tahtmise juures, kuna lisaks soojale ilmale, mida ei jagu kunagi piisavalt, jääks hetkel puudu ka võimsusest. Nimetatud kasutusmäär kehtib alates 1996. aastast ning lõpeb 2005. aastaga.

Normaalsetes tingimustes peaks Niitlaane sõnul olema jaanipäevaks täidetud planeeritud mahust 40%, kuid tegelikkuses on turvast sel aastal toodetud vaid umbes pool sellest. Mahud on piirkonniti erinevad.

Seoses kõrgete tootmiskuludega on ka briketi hind kõrgem kui kunagi varem. Turvast ei peeta ELi reeglite järgi taastuvaks kütuseks.

Eestis saadakse kasvuturvast rabalasundi ülemistest kihtidest. See sfagnum- ehk samblaturvas hoiab hästi niiskust ning on samas õhutatav. Viimastel aastatel on Lääne-Euroopa aiandites üha enam hakatud kasutama ka turbalasundi alumistes kihtides leiduvat hästi lagunenud turvast või nn musta turvast. Üldjuhul lisatakse mustale turbale osaliselt samblaturvast ning väetisi. Tänapäeval ei piirdu kasvuturba mõiste ainult samblaturbaga. Kilogramm kasvuturvast imeb keskmiselt 8?10 kilogrammi vett. Turvas on puhas ja steriilne materjal, mis piirab taimehaiguste levikut ja muid taimedele ebasoodsaid kõrvalmõjusid, sellepärast valitsebki ta maailma aianduses. Lääne-Euroopas, eriti Madalmaades moodustab turvas 80% aiandites kasutatavast kasvupinnasest. Otsitud ja katsetatud on ka mitmesuguseid teisi taimede kasvupinnaseid, näiteks kaljuvill (rockwool), kuid tulemused kinnitavad turba eeliseid.

Riigikontroll soovitas paari nädala eest avalikustatud turbavarude kasutamise auditis lõpetada seni kaevandamata soodele uute kaevandamislubade väljaandmise 20 aastaks ning kasutada seni ainult kuivendatud sooalade turvast.

Turba kasutamine pole riigikontrolli hinnangul säästlikult korraldatud, sest kaevandamismahud ületavad turba juurdekasvu.

Auditis viidatakse ettevõtjate huvile kaevandada eelkõige raba pealmistes kihtides leiduvat vähelagunenud turvast ning selle lõppemisel võtta kasutusele järjest uusi soid.

Riigikontrolli hinnangul on ettevõtjatele mõnel juhul jäetud võimalus turbaraba hilisema kütteturba kaevandamise ettekäändel rekultiveerimata jätta. Sageli ei leidu kaevandamise jätkamisest huvitatud ettevõtet ning ala jääb pooleldi kasutatuna seisma.