Uute korterite hinnad Tallinnas nõudluse survel laes

Näiteks plaanib Arco Vara lähikuudel alustada Stroomi ranna lähedal 405 korteriga elamukvartali rajamist, kus kolmetoalise korteri eest küsitakse kuni 1,7 miljonit krooni. See võrdub Tallinna lähedase uue maja või ridaelamu hinnaga.

Veel mõne aja eest oli võimalik osta kesklinna lähistel korter ruutmeetrihinnaga alla 17 000 krooni. Praeguseks on kerkinud ka linnasüdamest kaugemal asuvate korterite ruutmeetrihinnad üle 20 000 krooni. Kesklinnas ja Kadriorus ehitatavate majade puhul ei peeta paljuks küsida ka 30 000kroonist ruutmeetrihinda.

Hinnatõus on toimunud sel suvel ootamatult, sest hiljuti valminud Arco Vara tavapärane kinnisvaraturu ülevaade annab 2005 I poolaasta keskmisteks korterihindadeks 10% ja kohati veelgi madalamad hinnad.

Üsna üksmeelsed on kõik kinnisvaraarendajad selles, et vanalinna, kesklinna ja Kadrioru hinnad veavad endaga kaasa ka teiste piirkondade omi.

SRV Kinnisvara nõukogu esimees Alvar Ild peab uute korterite kiire hinnatõusu mootoriks Tallinnas pakkumist ületavat nõudlust. ?Ehituse hinna tõus ei ole võrreldav lõpptoote hinna kasvuga,? ütles ta. ?Turg on kergelt ülekuumenenud. Ehitusvõimsuse olulist juurdekasvu pole oodata ja kui nõudluse kasv jätkub, siis jätkavad hinnad ka kerkimist.?

Ildiga on ühel meele Skanska EMV kinnisvaraarenduse­ divisjoni projektijuht Andres Aavik. ?Ehituskulud on tõusu suhteliselt vähe mõjutanud. Paari aasta jooksul on see tõus olnud kümme protsenti, korterite hinnad on tõusnud aga pea kaks korda. Arendaja tahab maksimumi kätte saada ja iga järgneva maja hinnale pannakse jälle natuke juurde,? lausus Aavik.

Nii Aavik kui ka Ild näevad ühe hinnatõusu tegurina spekuleerijaid.

Ild peab Tallinnas kujunenud olukorda hüsteeriliseks ning viitab tendentsile, et kallimaid kortereid ostetakse investeeringuks ja odavamaid oma tarbeks.

Nõudlust peab oluliseks hinnatõusu mõjutajaks ka YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark, kuid samas on tema hinnangul selles suur roll ka ehitusmaterjalide hinna kasvul. ?Nii palju ehitatakse ja nad saavad kõrgemat hinda küsida,? rääkis ta. ?Ka maa hind on meeletult tõusnud. Peale kinnisvaraarendajate tahavad ka kõik teised tulust osa saada.?

Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman toob lisaks ehituskulude ja maa hinna kasvule välja alates 2004. aasta maist lisandunud käibemaksu. ?Neile hoonetele, mis said ehitusloa enne 1. maid 2004, ei lisandunud käibemaksu, aga neile, mis said ehitusloa hiljem, käibemaks lisandub ja selle 18 protsenti võtab arendaja ikka suures osas kliendi taskust,? ütles Sooman. Kõige kiiremini on Soomani sõnul tõusnud väiksemate korterite hinnad, mille puhul on poole aasta jooksul olnud kasv 20?30 protsenti. ?Asi taandub absoluutmaksumusele, millest klient vaatab oma igakuise pangalaenu tagasimakse summa, ja kui talle sobib, siis ta ei esita ühteainsat küsimust ka,? lausus ta.

Eesti ühe suurema kinnisvaraarendaja Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas ei näe erinevalt teistest kiiret hinnatõusu üldise suundumusena, vaid peab seda omaseks eksklusiivsematele piirkondadele, kus ehitatakse vähe, aga korterite osas valitseb turul suur nõudlus. Samas on ka Arco Vara arendatavate korterite hinnad tõusnud. Veel juunis pakkus ettevõte Pirital Padriku teel müüa kortereid hinnaga 17 000?19 500 krooni ruutmeeter, juulis müüki pandud samasuguses majas on ruutmeetri hind juba 21 500?24 500 krooni. Muutust selgitab Arakas sellega, et iga projekti teises etapis hind tavaliselt kasvab. ?Esimeses etapis ei müü me lõpuni valmis keskkonda, teise etapi puhul tuleb sellest ka hinnamuutus,? selgitas ta.

Tervikliku elukeskkonna pakkumisega põhjendab Ara­kas ka Arco Vara Stroomi randa kerkima hakkava elamukompleksi korterite 22 000?25 000kroonist ruutmeetrihinda, mida ta ei pea paljuks, kuigi üldiselt on selles piirkonnas korterid oluliselt odavamad. ?See on väga hea elukoht, kesklinnast mitte eriti kaugel. Me vaatame, mis turul toimub, ega lähe kõrgeimat hinda küsima,? selgitas ta. ?Stroomi projekt on pigem kõrgema keskklassi jaoks. Ohtlik oleks teha järeldusi tippude pealt.?

Peep Sooman nimetab üldist hinnatõusu tiigi efektiks. ?Kui viskad kivi tiiki, siis keskel on lainetus kõige tugevam ja kandub siis nõrgenedes servade poole. Kesklinnas tõusevad hinnad, see tõmbab kaasa ka teised piirkonnad ja linnaümbruse,? rääkis ta.

Üldiselt ei usu arendajad, et kasvava hinna pinnalt oleks võimalik teenida ülisuuri kasumeid. Alvar Ildi hinnangul eeldab see väga head ajastust. ?Arendajal tuleb superkasum, kui projekt satub sellisesse ajajärku, kus hind järsku tõuseb,? sõnas ta.