Jaak Aab tahab panna haigushüvitise tööandjate õlule

Selle korvamiseks aga vähendataks tööandja kohustusi koondamishüvitise ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse maksmise osas.

Sotsiaalministri eile tutvustatud kava järgi peaks tööandja maksma teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest töötajale hüvitist 80 protsendi ulatuses palgast, nagu praegu maksab haigekassa. Pikemaajalise töövõimetuse puhul võtaks haigekassa haigushüvitise maksmise kohustuse üle.

2004. aastal oli nii pika perioodiga haiguslehtede eest väljamakstud summa umbes 209 miljonit krooni.

Aabi sõnul on tööandjate kohustuste suurendamine üks osa haigushüvitiste süsteemi korrastamisest. ?Eestis on patsiendi omavastutus tervishoiukulude katmisel üks suuremaid Euroopa Liidus. Mujal on esmane vastutus tööandjal,? ütles Aab.

Samas tunnistas sotsiaalminister, et tööandjale lisakohustuse panemine haigushüvitise tasumise näol suurendab tööjõu maksumust ning et seda kuidagi korvata, tuleks üle vaadata muud kohustused. ?Näiteks võiks koondamishüvitiste osas kaaluda, kas töötukassa ei peaks võtma suuremat vastutust,? lausu ta. ?Me üritame tööandjatega läbi rääkida.?

Aab avaldas ka lootust, et haigushüvitise maksmise kohustuse panemine tööandja õlule suurendab tööandja motivatsiooni panustada töötaja tervise edendamisse. ?Tööandja teeb praegu suhteliselt vähe panuseid nii töötaja koolitusse kui ka tööohutusse,? sõnas minister.

Sotsiaalministri kava on tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul tööandjatele täiesti vastuvõetamatu ning ka mõningate muude kohustuste vähendamine ei korvaks tema hinnangul haigushüvitise maksmise kohustust. ?See pole isegi mitte kokkuleppe koht,? ütles ta.

?Minister ei ole läbi mõelnud, millised oleks selle muudatuse tulemused tööturul,? lausus Kriis. ?Kui väikeettevõtja peaks hakkama maksma haigushüvitist, siis tekiks olukord, kus ta oleks sunnitud vabanema töölepingust ja sundima oma töötajaid hakkama FIEdeks. Ja nõrgema tervisega inimesi hakataks töötajate valikul välja praakima.?

Üldiselt peab Kriis Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi heaks, sest see on tema arvates lihtne ja rajaneb solidaarsuse põhimõttel ning ta ei näe põhjust, miks oleks vaja seda lõhkuda. ?See ei ole argument, et teistes riikides on nii tehtud. Eestil pole mõtet õppida kõigist lollustest, pigem tuleks püüda parandada olemasolevat süsteemi,? ütles ta.

Ka Tallinna Piimatööstuse juht Kadi Lambot ei kiitnud sotsiaalministri kava heaks ning leidis, et riik ei pööra piisavalt tähelepanu tööandjate huvidele.

?Ma ei pea mõeldavaks tööandjate koormiste suurendamist haigushüvitiste rahastamisel. Tööandjate maksukoormus on Eestis niigi suur,? ütles ta. ?Arvan, et selle protsessiga on nii nagu tavaliselt ? riigi poolt on läbi mõeldud see, mida saada tahetakse. Teise poole huvid, antud juhul tööandjate omad, on tagaplaanil ja nendega hakatakse tegelema alles pärast tugevat vastuseisu. Nii nagu ettevõtted peavad oma tooteid müües mõtlema kohe kõigi osapoolte huvidele ja neid oskuslikult serveerima ja söödavamaks tegema, nii oleks ka riigil aeg see müügivõte kasutusele võtta.?

Tööandja kohustuste suurendamist puudutavate plaanidega on sotsiaalministril Jaak Aabil kavas valitsusse minna novembris.