Kukkonen: odava tööjõu aeg on möödas

Üleminekumajandustes kasvavad tegevuskulud kiiremini kui tulud. Võidab see, kel on sobilik ja süsteemselt rakendatud strateegia. Vaja on keskenduda olulisele ? selles osas on konsultantidel lähiaastatel palju tööd, prognoosis Kukkonen.

Tema sõnul ei ole töötaja enam pelgalt üks ressurss, vaid partner, kes mõtleb ja liigub kaasa. Ta on motiveeritud ja paneb oma hinge töösse. Töötajate juhtimise valdkonnas kasvab lähiaastatel kompetentsimudelite, motivatsioonisüsteemide ja palgamudelite vajadus, rääkis Kukkonen.

Protsesside juhtimisel on jätkuvalt oluline kiirus, säästlikkus ja kvaliteet. Tegutseda tuleb üha kiiremini ja selles osas saavad konsultandid aidata, märkis ta. Koolitus ja konsultatsioon, nagu muu teeninduski, on usaldusäri. Kukkoneni sõnul loeb see, kuidas konsultant suudab säilitada konfidentsiaalsust ja pühenduda oma klientidega ühistele eesmärkidele.

Teine asi on bränd. Klient mõtleb järjest rohkem, kui palju ta maksab tühja, kui ostab midagi. Konsultatsiooniäris tagab bränd kvaliteedi. ?Oleme mures, kuidas suudame oma brändi hoida, sest igas lepingus on alati kaalul maine ja usaldus,? rääkis Kukkonen. Et konsultant saaks kliendile pakkuda parimat teenindust, peab tal olema sära silmis ja ta peab nautima tööd oma meeskonnas. Selles osas on oluline konsultatsiooniäri töötajate rahulolu ja meeskonnavaim.

Järgneva aasta tegevuste planeerimisel on vajalik keskenduda olulisele. Teha endale selgeks, kus kohas suudetakse väärtust kliendile tekitada. ?Me ei jaga olemasolevat torti, vaid suudame tuua uue tordi lauale, millest õiglaselt oma osa võtta,? püstitas Kukkonen konsultatsiooniettevõtte eesmärgi.

Tuleb teha selgeks, mis väärtust kliendile pakutakse, kas ekspertteadmisi, arengupartnerlust või kogemust muudatuste läbiviimisel. Eristumine on oluline, rõhutas Kukkonen.

Väikestes konsultatsioonifirmades tekib probleem, et ei jõuta äri arendada. Kukkoneni sõnul on head konsultandid inimesed, kes tahavad tegeleda enda arendamisega. Firmadel tuleb mõelda, kuidas säilitada parimaid eksperte ja tagada arengut ning partnerlust töösuhetes. Tuleb tunnetada entusiasmi ehk jumalikku vaimu meie sees ja näha sära meeskonnaliikmete silmades, see nakatab ka kliente, lausus Kukkonen. Eesti koolitajad ja konsultandid võiks tema sõnul omavahel rohkem partnerlust rakendada. Paraku puudub Eestis hetkel platvorm, mille alusel seda teha.

Saalist tulnud küsimusele, kas konsultantidele on vaja kvalifikatsiooninõudeid, vastas Kukkonen, et tunneb muret asja pärast. Kliendil pole võimalik eristada tausta, kui tal on eri firmade pakkumised laual. Eestis ei ole olemas sellist asutust, kes võiks neid nõudeid kehtestada ja nende järele valvata, rääkis ta.

Veel küsiti saalist, mis vahe on Soome ja Eesti ettevõtjal. Ettevõtluskeskkond on Eestis lihtsam, sest regulatsioone on vähem, see on vabam, vastas Kukkonen. Vahe on ka avatus muudatustele. Soomlased on harjunud kindlusega ja kergelt tuleb ütlus: nii oleme kogu aeg teinud, miks peaks teisiti tegema. Eestlastel seda ei ole, rääkis Kukkonen.