Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Sirje Niitra
- 22. september 2005 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Põllumajandusministeerium toetab Läti merendust
?Kas me hakkame nüüd siis Läti merendusharidust toetama?? küsis selle peale Kalurite Liidu juhatuse liige Tiiu Kupp. Veerand laeva püügilt äravõtmise eest makstavast toetusest tuleb nimelt Eesti riigilt.Ehkki viimasel Kalurite Liidu juhatuse koosolekul keelati selle liikmetel ajakirjanikega rääkida, ütles Kupp, et kuna ta esindab hulka kalureid, peab ta ka nende õiguste eest seisma. Kui 130 kalalaevast võtab eraldatud 60 mln krooni suuruse utiliseerimistoetuse kümmekond laeva ja ülejäänud jäävad pika ninaga, võib sellele järgneda pankrotilaine, hoiatas ta. Ta avaldas ka kahtlust, kuidas Eesti mereharidus ja -teadus äkki nii palju laevu vajavad.OÜ Helenda juhataja Roland Kriisa on üks neist, kes soovis kaht laeva utiliseerida. Loodetud 2 miljoni krooniga tahtis ta osta uue laeva, mille tootlikkus oleks kõrgem ja tingimused kaluritele paremad. Kui kõik oleks läinud nii, nagu algul põllumajandusministri määruses kirjas oli ehk laevad oleks utiliseeritud vähempakkumise korras, oleks ta suure tõenäosusega selle raha ka saanud.Koos teiste kalalaevade omanikega on Kriisa koostanud kirja õiguskantslerile, kus küsib hinnangut ELi meetme rakendamise õiguspärasuse kohta. Lisaks plaanib ta politseisse avalduse viimist kriminaalasja algatamiseks, sest leiab, et kõikide hüvanguks mõeldud meedet on kasutatud vaid mõne üksiku huvides.Kasusaajate hulgas on ka Kalurite Liidu juhatuse aseesimees Mihkel Undrest, kelle soovitusel tehtigi määrusesse täiendus otstarvet muutvate laevade eelistamiseks toetuse jagamisel. Undresti laev Solveig oli esimene, mis ministeeriumist kooskõlastuse sai.Saaremaa firma Keskpunkt juhataja Andro Otsa hinnangul on Eestis tekkinud praegu absurdne olukord, kus laevaomanikud käivad üksteise võidu oma laevu haridus- ja teadusasutustele pakkumas ning on valmis selle eest pealegi maksma.Keskpunkt saavutas septembri keskel pikkade läbirääkimiste tulemusel kokkuleppe tehnikaülikooliga, et üks selle kahest laevast sobib ülikooli meresüsteemide instituudile. Poolteise päeva pärast muutis ta eelistust hoopis halvemas korras laeva kasuks. ?Mäng on muutunud väga räpaseks,? kommenteeris Ots.Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai rääkis, et ministeerium annab taotlusele sihtotstarbe muutmiseks ainult hinnangu, kas laev läheb mittetulutooval eesmärgil kasutusse, asja otsustab PRIA. PRIA vastavast osakonnast öeldi, et nemad täidavad ministeeriumi korraldusi. Kevvai sõnul peavad laevade vastuvõtjad tegema parima valiku, sest neil on kohustus neid viie aasta jooksul ülal pidada.- Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Aastaid tulutut ponnistamist: Vene saatkond rentis kohvitassi eest korterit ega teinud hinnatõusust kuulmagi
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.