Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põllumajandusministeerium toetab Läti merendust
?Kas me hakkame nüüd siis Läti merendusharidust toetama?? küsis selle peale Kalurite Liidu juhatuse liige Tiiu Kupp. Veerand laeva püügilt äravõtmise eest makstavast toetusest tuleb nimelt Eesti riigilt.
Ehkki viimasel Kalurite Liidu juhatuse koosolekul keelati selle liikmetel ajakirjanikega rääkida, ütles Kupp, et kuna ta esindab hulka kalureid, peab ta ka nende õiguste eest seisma. Kui 130 kalalaevast võtab eraldatud 60 mln krooni suuruse utiliseerimistoetuse kümmekond laeva ja ülejäänud jäävad pika ninaga, võib sellele järgneda pankrotilaine, hoiatas ta. Ta avaldas ka kahtlust, kuidas Eesti mereharidus ja -teadus äkki nii palju laevu vajavad.
OÜ Helenda juhataja Roland Kriisa on üks neist, kes soovis kaht laeva utiliseerida. Loodetud 2 miljoni krooniga tahtis ta osta uue laeva, mille tootlikkus oleks kõrgem ja tingimused kaluritele paremad. Kui kõik oleks läinud nii, nagu algul põllumajandusministri määruses kirjas oli ehk laevad oleks utiliseeritud vähempakkumise korras, oleks ta suure tõenäosusega selle raha ka saanud.
Koos teiste kalalaevade omanikega on Kriisa koostanud kirja õiguskantslerile, kus küsib hinnangut ELi meetme rakendamise õiguspärasuse kohta. Lisaks plaanib ta politseisse avalduse viimist kriminaalasja algatamiseks, sest leiab, et kõikide hüvanguks mõeldud meedet on kasutatud vaid mõne üksiku huvides.
Kasusaajate hulgas on ka Kalurite Liidu juhatuse aseesimees Mihkel Undrest, kelle soovitusel tehtigi määrusesse täiendus otstarvet muutvate laevade eelistamiseks toetuse jagamisel. Undresti laev Solveig oli esimene, mis ministeeriumist kooskõlastuse sai.
Saaremaa firma Keskpunkt juhataja Andro Otsa hinnangul on Eestis tekkinud praegu absurdne olukord, kus laevaomanikud käivad üksteise võidu oma laevu haridus- ja teadusasutustele pakkumas ning on valmis selle eest pealegi maksma.
Keskpunkt saavutas septembri keskel pikkade läbirääkimiste tulemusel kokkuleppe tehnikaülikooliga, et üks selle kahest laevast sobib ülikooli meresüsteemide instituudile. Poolteise päeva pärast muutis ta eelistust hoopis halvemas korras laeva kasuks. ?Mäng on muutunud väga räpaseks,? kommenteeris Ots.
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai rääkis, et ministeerium annab taotlusele sihtotstarbe muutmiseks ainult hinnangu, kas laev läheb mittetulutooval eesmärgil kasutusse, asja otsustab PRIA. PRIA vastavast osakonnast öeldi, et nemad täidavad ministeeriumi korraldusi. Kevvai sõnul peavad laevade vastuvõtjad tegema parima valiku, sest neil on kohustus neid viie aasta jooksul ülal pidada.