• OMX Baltic0,16%317,52
  • OMX Riga0,24%964,86
  • OMX Tallinn−0,01%2 204,19
  • OMX Vilnius0,14%1 495,93
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,81%10 774,64
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,34
  • OMX Baltic0,16%317,52
  • OMX Riga0,24%964,86
  • OMX Tallinn−0,01%2 204,19
  • OMX Vilnius0,14%1 495,93
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,81%10 774,64
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,34
?Kas me hakkame nüüd siis Läti merendusharidust toetama?? küsis selle peale Kalurite Liidu juhatuse liige Tiiu Kupp. Veerand laeva püügilt äravõtmise eest makstavast toetusest tuleb nimelt Eesti riigilt.
Ehkki viimasel Kalurite Liidu juhatuse koosolekul keelati selle liikmetel ajakirjanikega rääkida, ütles Kupp, et kuna ta esindab hulka kalureid, peab ta ka nende õiguste eest seisma. Kui 130 kalalaevast võtab eraldatud 60 mln krooni suuruse utiliseerimistoetuse kümmekond laeva ja ülejäänud jäävad pika ninaga, võib sellele järgneda pankrotilaine, hoiatas ta. Ta avaldas ka kahtlust, kuidas Eesti mereharidus ja -teadus äkki nii palju laevu vajavad.
OÜ Helenda juhataja Roland Kriisa on üks neist, kes soovis kaht laeva utiliseerida. Loodetud 2 miljoni krooniga tahtis ta osta uue laeva, mille tootlikkus oleks kõrgem ja tingimused kaluritele paremad. Kui kõik oleks läinud nii, nagu algul põllumajandusministri määruses kirjas oli ehk laevad oleks utiliseeritud vähempakkumise korras, oleks ta suure tõenäosusega selle raha ka saanud.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele