III kvartalis tõusid neli aktsiat üle 10 protsendi

Suurema kui kümneprotsendise languse tegid Kalevi aktsia (-24 protsenti), Tallinna Farmaatsiatehase aktsia (-22 protsenti) ja Klementi (-15,8 protsenti). Väikene langus oli veel Norma aktsial (-4 protsenti) ja Harju Elektri aktsial (-0,2 protsenti).

Kui te olete lugenud ka väliskommentaari lk 13, võite õigustatult küsida, miks oli Tallinna börsi tõus kolmandas kvartalis võrreldes teiste arenevate turgudega nii nigel. Lihtne vastus oleks, et ega kvartalid pole vennad. Kahjuks on karta, et kui meil ei lisandu börsile mõnda suurt kiiresti kasvavat ettevõtet, polegi meil asja maailma edetabeli esikümnesse. Varem vedas meid mujalgi maailmas ülituntud Hansapanga (aktsia) edulugu. Hansapanga aktsia moodustas suure osa indeksist. Nüüd on meil kiiresti areneva panga asemel turuväärtuselt suured ettevõtted valdkondadest, kust superkasve oleks oodata naiivne. Meie suurima turuväärtusega ettevõte on Eesti Telekom (ligi 17 mld krooni). Kuna ettevõte on kinni kohalikus turus, pole siin mõtet oodata hüppelist kasvu. Merko Ehitus (turuväärtus 5,3 mld krooni) on rahvusvahelisel turul tegutsev ettevõte ja tal on kõik eeldused kasvuks olemas. Tallinna Vesi on taas lokaalne monopol, kus kiiret laienemist pole oodata. Märkimisväärne on see, et Tallinna Vesi on turuväärtuselt (4,5 mld krooni) juba kinni võtmas Merkot. Nii ongi meil kolmest suuremast ettevõttest kaks aeglase kasvuga ettevõtted ? osalt on selles ?süüdi? ettevõtete tegevusala, aga ka tuumikomanik. Samas üritavad indeksid siluda väiksemate ettevõtete osakaale suuremaks ja suurimate omi väiksemaks.