Ottise loodud firma osales Kärdla riigihankes

Gustaf pakkus hinnaks 14,9 miljonit krooni, konkursi võitja AS Parmeron aga 15,6 miljonit krooni.

Ottis palus mais keskkriminaalpolitseil algatada Kärdla piirivalvekordoni hangete uurimiseks kriminaalasja, ehk on kriminaalasja algatamise põhjus hoopis kaotuses? ?Minu töösuhe ASiga Gustaf lõppes 31. märtsil 2000, pärast seda pole ma enam nende tegevusega kursis,? tõrjus Ottis pressiesindaja vahendusel. Aastast 2000 oli Ottis Gustafi emafirma Merko palgal, algul Leedu tütarfirma juhina, aastast 2003 aga siinse projektijuhina.

Ottises äratas kahtlust piirivalvekordoni ehituse lisahangete ümber toimunu, kordoni valmis ehitanud Parmeron sai möödunud kevadel ka 1,9 miljoni kroonise lisatööde hanke. Riigihanke peab välja kuulutama, kui hanke maht ületab 2 miljoni krooni piiri.

Parmeroni juht ja üks omanikest Rein Olesk ütles eile, et ei tea ei Ottise kahtlustest ega kriminaalasja algatamisest midagi. ?Ei ole kursis, paraku me ei tea sellest midagi, me ei tea isegi, et kriminaalasi on algatatud,? ütles Olesk.

Üleeile rääkis Ottis pressikonverentsil, et lisatööde väljakuulutamise otsus tehti reedel ning esmaspäeval tegi hankekomisjon juba pakkumistest kokkuvõtteid.

?Pean vastuse võlgu jääma, ma ei mäleta täpselt, meilt käib neid hankeid palju läbi,? ei osanud Olesk öelda. ?Ma ei usu, et nad (Riigi Kinnisvara AS ? toim.) mingi apsaka sinna sisse lasid.? Ka ei uskunud ta oletust, et Ottis võttis Gustafi kaotust isiklikult.

Oleski sõnul jäi Gustafi odavam pakkumine kaotajaks seetõttu, et parema pakkumise selgitamiseks oli kaks kriteeriumi. ?Üks oli hind ja teine oli kas kvaliteet või aeg, ma ei mäleta enam täpselt,? ütles Olesk.

Lisatööd tulid Parmeronile ootamatult, kuna selgus, et juba valmis ehitatud hoonesse peavad peale piirivalvekordoni mahtuma ka politsei ning kodakondsus- ja migratsiooniamet. ?Osa ruume tuli ümber kohandada, sellest tulidki need lisatööd,? selgitas Olesk.

AS Parmeron on 1,9miljo­ni­lisi hankeid varemgi võitnud, firma remontis suunatud pakkumiste teel Paldiski gümnaasiumi, kus 2001. aastal jäi summa kõigest mõne krooniga alla kahe miljoni krooni piiri.

?See info oli kõigile avalik, ja kui see töö oli võimalik teha selle 1,9999 miljoniga valmis ja ka kasumit saada, siis järelikult oli võimalik pakkuda. Kõik osavõtjad teadsid, et riigi eraldus on sellele objektile just nii palju,? vastas Olesk.

Keskkriminaalpolitsei algatas 8. mail kriminaalasja teo, mitte konkreetsete isikute suhtes.

?Uuritakse tegu, mitte ei alustatud kriminaalasja kellegi vastu,? ütles keskkriminaalpolitsei infojuht Aivar Pau, kelle sõnul on kriminaalasi alustatud karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis käsitlevad riigihangete teostamise nõuete rikkumist ja ametiseisundi kuritarvitamist. Täpsemat infot soovitas Pau küsida Põhja ringkonnaprokuratuurist.

Põhja ringkonnaprokurör Natalia Miilvee ütles, et Põhja ringkonnaprokuratuuri on saabunud Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liikme Tiit Ottise nimel üks kuriteoteade korruptsiooni valdkonnas, mille alusel on alustatud kriminaalmenetlus. ?Käesoleval ajal kontrollitakse esitatud andmeid ja kogutakse täiendavat informatsiooni,? ütles Miilvee. Asja raames on aga üle kuulatud tunnistajaid.

Riigihangete registrist selgub, et Kärdla piirivalvekordoni hangetes olid RKASi poolt kontaktisikuteks Agnes Jõe ja Toivo Piik.

Möödunud aasta septembris RKASist lahkunud Toivo Piik ütles eile, et ei tea sellest asjast suurt midagi. ?Mina olin paberite vormistaja, ma ei ole asjasse segatud,? ütles Piik.

Selle aasta septembrist kaitseministeeriumis õigusteeninduse bürood juhatav Agnes Jõe ütles, et oli asjaga seotud ainult niipalju, et töötas RKASis. ?Aga ma ei kommenteeriks seda teemat,? ütles Jõe. Tema oli tunnistusi juba andnud.