Microsofti boonusprogramm hõlmab ka Eesti üksust

Hiljuti Microsoft Eesti juhi kohale tööle asudes sai Rain Laane ka portsu emafirma aktsiaid, mis mõeldud töötajate motiveerimiseks. Aktsiaid ta siiski kohe realiseerida ei saa. ?Need jõustuvad alles kindla perioodi jooksul,? sõnas Laane.

Boonusprogrammi üheks võimalikuks osaks on ka aktsiaoptsioonid, kuid tema puhul on tegu konkreetselt aktsiatega. Kui palju tal neid on, ei saanud Laane reeglitele viidates täpsustada.

Microsofti tarkvara on pesa teinud pea igasse Eestimaa arvutisse, nagu Coca-Cola külmik külapoodidesse. Sellegipoolest on maailma juhtiv tarkvarahiiglane olnud Eestis kohal alles viimased paar aastat.

Kuigi toodete müük algas juba 1990. aastate alguses, toimus see toona partnerite kaudu. Liiga pisike oli Eesti turg selleks, et siin ise kohal olla. Kuid vastavalt turu kasvule avas Microsoft esimese kontori, Baltikumi esinduse 1999. aastal kõigepealt Riias.

?Esinduste avamise aluseks on kohaliku turu suurus ja potentsiaalne käibe kasv,? selgitas Laane. Aastaks 2003 oli tiigrihüpperiik juba piisavalt atraktiivne, et tegutseti eraldi juriidiliste isikutena kõigis kolmes Balti riigis.

Microsoftil on oma tütarfirmad või allüksused kokku 139 riigis, töötajaid on firmas ligi 60 000, kellest kaks kolmandikku USAs. Microsoft Eesti kuulub Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni, mis on Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika allüksus.

?Kohaliku tütarettevõtte avamine Eestis muutis äritegevuse siinsete klientidega lihtsamaks ja turvalisemaks,? sõnas Laane. ?Tänapäeval eelistavad paljud kliendid otse tootjaga suhelda ning emakeeles ja kohalikku turgu tundvate inimestega on seda lihtsam teha.? Tema sõnul andis tütarettevõtte avamine hoogu juurde ka Microsofti toodete eestindamisele.

Eesti üksuses töötab praegu 18 inimest. Majandusaasta lõpuks (juuni 2006) on plaanis töötajate arvu suurendada kuni 25ni.

Kuna tegu börsiettevõttega, ei ole võimalik allüksuste finantsnumbritest ja turuosast täpset ülevaadet saada. ?Microsoft ei avalda vastavalt korporatsiooni reeglitele turuosa, kasumi- ja käibenumbreid eraldi riikide ja allüksuste kaupa,? ütles Laane.

Tema sõnul moodustavad suurima osa Microsofti käibest edasimüüjate ostutellimused Iirimaal Dublinis asuva tellimiskeskuse kaudu ning seetõttu ei peegelda ka Microsoft Estonia OÜ kui juriidilise isiku käive tegelikku pilti Eestis.

Info finantstulemuste ja eesmärkide kohta on kättesaadav vaid kogu korporatsiooni kohta. ?Kuna ka järgneva aasta eesmärgid on eelarvega paika pandud, ei saa neid kahjuks siinkohal avaldada,? sõnas Laane.

Emafirma ise sekkub kohaliku üksuse tegevusse põgusalt. ?Reeglina toimub kaks korda aastas tulemuste kokkuvõtmine ja analüüs ? poolaasta tulemuste ülevaatus ning järgneva aasta eelarve koostamine ja kinnitamine finantsaasta lõpus,? sõnas Laane. Microsofti finantsaasta algab juulist ja lõpeb juuniga.

Sel aastal kolmekümnendat sünnipäeva tähistav Microsoft on teinud oma pikaajalisi aktsionäre väga rikkaks. Kes ostis 1986. aasta märtsis aktsiate avaliku esmaemissioonis (IPO) 21 dollariga kõigest ühe aktsia omab praegu, pärast aktsiate tükeldamist juba 288 väärtpaberit turuhinnaga 7200 dollarit.

Microsofti peadpööritav edu on aga tõenäoliselt selja taga. Firma on kasvanud maailma suurimaks tarkvaratootjaks ning iga-aastased 30?40protsendised käibe- ja kasumihüpped on jäänud mineviku hõlma. Möödunud majandusaastal kasvas Microsofti käive 8% ning käimasoleval aastal oodatakse 11protsendist kasvu. See-eest kasumlikkus on ettevõttel endiselt väga hea. Viimased paarkümmend aastat on Microsoft kasseerinud iga 10 dollari müügi kohta vähemalt 2 dollarit puhaskasumit.

Praegu sobib Microsofti aktsia tänu oma stabiilsele ja vaiksele kasvule rahulikku und otsivale investorile. Analüüsifirma Thomson Financial andmeil soovitavad kolmekümne seitsmest analüütikust aktsiat osta koguni 34.

Aastatuhande vahetusel ligi 60 dollarini jõudnud aktsia maksab hetkel küll ?vaid? 25 dollarit, kuid viimased kolm ja pool aastat on aktsia liikunud igavalt 24 ja 30 dollari vahel.

Kasvu pidurdumist näitab seegi, et Microsoft on vaikselt ja stabiilselt muutumas dividendimaksjaks. Kui 2003. aasta majandusaasta eest maksis firma 0,08 dollarit aktsia kohta dividende, siis järgmisel aastal juba 0,16 dollarit ja nüüd 0,32 dollarit (igas kvartalis 0,08 dollarit). Lisaks regulaarsetele kvartalidividendidele tegi Microsoft möödunud aastal ettevõtlusajaloo suurima dividendimakse, makstes erakorralisi dividende 3 dollarit aktsia kohta ehk kokku 32 miljardit dollarit. Tegemist oli nii suure summaga, et see tekitas USA eraisikute 2004. aasta detsembrikuu sissetulekute statistikanumbritesse paraja hälbe.

Autor: Lauri Matsulevits