Ühispanga ja riigi suhted vajavad röntgenit

Äripäev kutsub Riigikogu moodustama erikomisjoni, mille eesmärk on tuua selgust riigi, Ühispanga ja Tallinki aastaid kestnud sõbrasuhetesse. Komisjoni töö tulemusena peab selguma, kas riigi ja Ühispanga suhetes kuritarvitasid ametnikud oma positsiooni ja tegid riigile halbu otsuseid.

Sarnase eelnõu on Riigikogule esitanud Res Publica, kes soovib tellida sõltumatult väliseksperdilt hinnangu Ühispanga juhtide äkkrikastumisele. Toimetuse arvates on aga Ain Hanschmidtile kingitud osalused ainult jäämäe veepealne osa ning selle seigaga ei tohi uurimine piirduda.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Meelis Atonen oli Res Publica idee suhtes kriitiline ja nimetas seda populistlikuks katseks tungida eravaldusse. ?Kuidas on võimalik, et Riigikogu otsustab, et keegi läheb Ühispanka kontrollima? Ühispank ei ole riigi asi,? on Atonen öelnud Postimehele.

Äripäev pole Atoneniga nõus. Parlamendi sekkumine on põhjendatud, sest Ühispank ja riik on olnud nabanööri pidi pikka aega seotud. Meenutame.

Esiteks. Ühispangal õnnestus saada endale riigikassa raha. Samal ajal korraldas pank rahandusministeeriumi võtmetöötajatele aktsiaoptsioonid, millelt ametnikud teenisid miljon krooni puhaskasumit. Optsioonid realiseeriti pärast seda, kui riik otsustas Põhja-Eesti Panga liita Ühispangaga. Selle uudise peale kerkis aktsia hind kiiresti. See juhtum ei ole Ühispanga eraasi.

On kahtlus, et riigiametnikud lähtusid riigikassa raha suunamisel enda erahuvidest. On kahtlus, et teades ühinemist Põhja-Eesti Pangaga, kasutasid ministeeriumi ametnikud siseinfot.

Teiseks. Börsibuumi ajal kasutasid Ühispanga juhid ja pangale lähedal seisvad ettevõtjad (nn Ühispanga fännklubi) siseinfot ja teenisid nii teiste turuosaliste arvel ebaseaduslikku tulu.

Väärtpaberiinspektsioon ei suutnud midagi ebaseaduslikku tuvastada, inspektsiooni võtmetöötajad lahkusid hiljem tööle Ühispanga ja tema juhtide kontrolli all olevasse laevafirmasse. See episood ei ole Ühispanga eraasi. On kahtlus, et riigi palgal olnud väärtpaberiinspektsiooni töötajad vaatasid sise­info juhtumile läbi sõrmede.

Kolmandaks. Tallinki eelkäija Hansatee konkurendiks oli Inreko Laeva AS, kellel tekkisid Enn Pandi juhitava Hansateega vaidlused laeva Vana Tallinn üle. Konflikti sekkus Kalev Järvelille juhitud maksuamet, kes esitas Inreko vastu pankrotiavalduse ning süüdistas firmat maksupettuses. Praegu osaleb Järvelill Tallink Grupi juhtimises ning on firma aktsionär. See seik ei ole Ühispanga eraasi. On kahtlus, et Järvelill kasutas enda maksuameti juhi positsiooni enda isiklikes ärihuvides.

Hanschmidti ootamatut ilmumist Ühispanga laenuklientideks olnud firmade omanikeringi võiks aga hinnata sõltumatu ekspert. Seda ideed on toetanud ka endine Eesti Panga president, praegune Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. ?On võimalus, et oma hinnangu annab välisaudiitor või siis eetiline komitee süsteemi seest, kel on asjaosaliste respekt,? ütles Kallas septembri lõpus Postimehele.

Võib öelda, et kõik see on tühi tuule tallamine, sest asi on ammu aegunud. Äripäev pole sellega päri. Kuna tehingutes osalenud isikud on Eestis mõjuvõimsatel ametikohtadel, siis on vajalik õhk kahtlustustest puhtaks lüüa.

Autor: ÄP