Äripäev ei tunne kasiinoäri

Ajendatuna artiklist ?Kahepalgeline kasiinoäri? ja mullu avaldatud kasiinoteemalise artikli vigadest kutsun Äripäeva üles leidma ajakirjanikud, kellele Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit (EHKL) ja tema liikmesfirmad saaksid selgitada hasartmängunduse põhitõdesid.

Mõned näited lugeja eksitamisest nimetatud kirjatükis. Toodud on hasartmängukorraldajate käibetulemused, kus on kasiinofirmade käivetena kokku liidetud osa firmade puhul brutokäibed (panused miinus võidud) ja teiste (Novoloto, MC Casinod) puhul netokäibed (panuste summa), mis on üldpilti muutev ja eksitav.

AS Novoloto, ka MC Casinod ei ole käibelt, turuosalt ega ka muudelt näitajatelt esimese kolme hasartmängukorraldaja hulgas, nagu diagramm kirjatüki juures näitab. Sfinks Casino kaubamärgi all tegutseb hoopis AS Dolphin.

Lause ?Ise armastavad hasartmängude korraldajad nimetada oma (hasart-mängu)maksukohustust küll heategevuseks? osas jään eriarvamusele. Heategevusprojekte on igal hasartmängukorraldajal kordades rohkem, kui kirjatükis välja on toodud. Ilmselt luges ajakirjanik ka hooletult uuringufirma Faktum kokkuvõtet. Selles on küll kirjas, et Eestis on 25 000 hasartmängusõltlast, kuid enamiku moodustavad lotosõltlased (Bingo Loto, Summi jt lotode mängijad). Kasiinosõltlasi on hinnanguliselt 10 000. Kasiinosõltuvus on Eestis olemas, kuid lotosõltuvus, narkosõltuvus, alkoholism ja suitsetamine on siiski levinumad pahed.

Alapealkiri ?Kümned miljardid jäävad kasiinodesse? on kummaline. Kirjatüki esimeses pooles on selgelt kirjas (küll vale summa, aga siiski), et 2004. aasta Eesti hasartmängunduse käive oli 205,2 miljonit krooni ehk see summa ongi kasiinodesse jäänud. Tean, et ajakirjanik tegi põhjaliku eeltöö, vesteldes mitmete EHKLi esindajatega, kuid ometi läks, nagu läks. Loodan, et Äripäev võtab vastu meie pakkumise hasartmängunduse põhitõdede selgitamiseks.

Autor: Enno Heinla