Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik osavuse eest peale ei maksa

    Möödunud nädala neljapäeval ilmunud Äripäevas jutustas advokaat Meelis Pirn nukra, aga paraku eksitava loo sellest, kuidas uus aasta toob kodanikele põhiseaduslike õiguste kallinemise ? riigilõivud kohtusse pöördumise eest muutuvat talumatult kulukaks. Kuna muudatused tehti justiitsministeeriumi eestvõttel, siis tutvustan tasakaalu huvides nende tausta ja eesmärki.
    Peamiseks eesmärgiks oli korrastada riigilõivud hagihinna alusel nii, et lõivud väljendaksid mingilgi määral keskmisi kulutusi ühele asjale, samal ajal tõstmata üldist riigilõivu koormust ja halvendamata riigilõivu laekumist. Riigilõivu mõte on katta menetluse kulud.
    Justiitsministeeriumi andmeil arutatakse ca 80% tsiviilasjadest mittevaraliste hagidena, ehkki tegelikult on nende näol enamasti tegu varaliste vaidlustega. See vasturääkivus on üks vana seaduse varjukülgi. Mittevaralised hagid on aga n-ö hinnata hagid ? nende eest tasutav riigilõiv 60 krooni ei kata murdosagi menetluskuludest. Nii ongi seni ainult advokaadi osavusest sõltunud, kas 10 miljonit krooni väärt eseme üle saab kohtulikku vaidlust alustada ehk riigi enda huvides tööle rakendada 60 või 350 000 krooni eest.
    Põhiseaduslik õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ei tähenda, et riik peaks kohtuvaidlusi võimaldama teiste maksumaksjate või vähemosavate kohtuskäijate arvel. See tõdemus ongi kokkuvõtlikult muudatuste põhjuseks.
    Muudatused ise on järgmised. Esiteks, enamik ?hinnata hagisid? saab selge hinna ? nende eest tuleb tasuda riigilõivu vastavalt sellele, kui suure nõudega on tegu.
    Teiseks, menetluse lihtsuse huvides määrati väikestele, kuni 5000kroonistele hagidele üks riigilõiv. Ka see ? 250 krooni ? ei kata kõiki kohtumenetluse kulusid, aga suurem lõiv nii väikese hinnaga hagide puhul oleks ilmselt sotsiaalselt talumatu.
    Kolmandaks, väga suurte hagihindade puhul ei ole praegune lõiv proportsionaalne. Riigilõivul peab olema ülempiir, mis kujuneks hagihinna, keskmise kohtukulu ning suurima võimaliku kulu alusel, mis riik asja läbivaatamiseks teeb. Seni sellist piiri polnud. Nüüd otsustas Riigikogu, et 750 000 kroonist suurem riigilõiv (riigi kulud väga suure hagihinnaga asja läbivaatamiseks) ei ole põhjendatud. Samuti vähendati üldiselt suure hinnaga hagide eest tasutavat riigilõivu (nt 10 miljoni krooni suuruse nõude korral on lõiv 157 750 krooni senise 350 000 krooni asemel).
    Neljandaks, nende muudatuste põhjal on ümber arvutatud ka vahepealsed riigilõivu täismäärade astmed. Kokkuvõttes muutub alates 4000-kroonisest hagihinnast riigilõiv väiksemaks kui seni (nt miljonikroonise nõude puhul oleks riigilõiv 46 000 krooni asemel 37 750).
    Niisiis ei alga uus aasta tavalisele kohtussepöördujale koledasti. Sest sisuliselt on riigilõive alandatud, lihtsalt kaob võimalus algatada miljonilisi vaidlusi 60 krooni eest.
    Tõsi, advokaatidele ei pruugi see meeldida, kuid riigi asi ongi jälgida, et kohtus ei saaks käputäis inimesi ajada oma asju teiste arvel.
    On õiglane, kui riigilõivuvabastus sõltub inimese majanduslikust olukorrast ? st riigi menetlusabi saavad ainult need, kes seda tõepoolest vajavad. Mitte need, kelle advokaadid suudavad hagi sõnastada nii, et see kvalifitseeruks ?hinnata hagina?.
  • Hetkel kuum
Maailma suurima krüptobörsi juht: 2022 oli krüptole vastupidamise aasta
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Seitse soovitust edukaks koondamiseks
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Hiiumaa vahet hakkas lendama uus firma
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.

Olulisemad uudised

Eksperdid: intressimäärad jäävad peagi paigale
Majanduseksperdid ootavad Euroopa Keskpangalt veel paaril korral baasintressimäärade tõusu, kuid pärast seda peaks tulema aastane seisak, kirjutab Bloomberg.
Majanduseksperdid ootavad Euroopa Keskpangalt veel paaril korral baasintressimäärade tõusu, kuid pärast seda peaks tulema aastane seisak, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.