26. oktoober 2005 kell 22:00

Eesti eraisikust aktsionärid kaotavad börsil üha vähem raha

Tänavu kevadel deklareerisid eraisikud maksuametile 2004. aasta kohta 85,4 miljoni krooni ulatuses väärtpaberitehingutelt saadud kahju. 2003. aastal oli see 123 miljonit ning 2002. aastal 136,6 miljonit.

?Viimased aastad on aktsiaturgudele olnud positiivsed ning see ilmselt mõjutab ka deklareeritud kahjumite vähenemist,? sõnas Hansapank Marketsi analüütik Mihkel Torim. TALSE indeks tõusis eelmisel aastal 57%.

Teisalt näitab statistika, et vähenes ka väärtpaberitehingutelt saadud kasu ning kokkuvõttes ei teeninudki investorid rohkem kui 2003. aastal.

Mingit konkreetset põhjust selle taga ilmselt polegi. ?Nii kasu analüüs kui ka selle prognoosimine võib olla raske, kuna nõuaks sisuliselt üksikute deklaratsioonide detailset läbivaatamist,? selgitas maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorov. ?Laekumiste kõikumised võivad olla suured, mille tunnistajaks ongi 2002.?2004. aasta statistika.?

Võimalik, et 2004. aastal müümise asemel rohkem osteti ja hoiti positsioone. Korraldas ju Hansapank eelmisel kevadel fondiemissiooni, muutudes väikeaktsionäridele atraktiivsemaks. Hea üldise majanduskasvu ning üha paranevate kvartalitulemuste taustal polnud inimestel põhjust panga aktsiaid realiseerida.

Netokasumina (kogu väärtpaberitelt saadud kasu miinus kahju) teenisid investorid möödunud aastal 282,5 miljonit krooni.

Jegorovi sõnul on tegelikult kasu väärtpaberite võõrandamisest, nagu üldse kasu vara võõrandamisest suhteliselt muutlik tululiik. Arusaadav, kuna sissetulekud börsilt ei ole regulaarsed ning aktsiate ost-müük ei toimu perioodiliselt.

Oluliselt on vähenenud nende deklaratsioonide arv, kus väärtpaberitehingud on kas tulu- või kuluallikana ära märgitud. Kui 2002. aastal oli selliseid deklaratsioone ligi 5700, siis kahel viimasel aastal on see arv püsinud 3400 kandis.

Tundub kahtlane, kuna aktiivsus börsil on kasvanud. Samas on börsiväärtpabereid hoidvate kontode arv võrreldes 2002. aasta algusega langenud 21 000-lt 12 800-le. Tõusutendentsi on kontode avamine hakanud näitama alles sel kevadel, kui seoses uute börsiettevõtetega tekkis rahval taas huvi kontode avamise vastu.

Siin võib näha investorite huvi investeerida pigem füüsilise isikuna firma kontolt. Jegorovi sõnul on deklareeritavate tehingute arvu langemise taga äriühingute kasumi maksustamise reeglid, mille tõttu on investeerimine firma kaudu kasulikum kui eraisikuna.

?Tõepoolest on ka meie klientide hulgas neid, kes varem kauplesid eraisikutena, kuid nüüd teevad tehinguid firma alt,? lausus Hansapanga maakler Raido Lillemets.

Tuleval kevadel on inimestel rohkem, mida deklareerida, sest tänavu kevadel saadi suurt tulu Hansapanga aktsiate müügist.

Autor: Lauri Matsulevits

Hetkel kuum