Mulle meeldib see maja

Sageli on need majad paraku kui mitte raha, siis tellija nägu. Eestis on leiutatud odava kortermaja valem: liiga sügavad ning seetõttu pimedad korterid, odavaim konstruktiivne lahendus ja odavaim siseviimistlus, mil puudub igasugune isikupära. Selle valemi järgi ehitatakse nii pealinna kui ka maakohtadesse metsaveerde, jätkab Allmann.

Sellest segasupist eristub Kaarli 6 kortermaja kindlalt. Tegemist on luuüdini südalinnale omase kortermajaga, nagu neid rajati esimese iseseisvuse ajal ja rajatakse ka praegu euroopalikku linnaruumi.

?Hoone ei tüki esile, ta on pigem nähtamatu. See maja tundub kõigile loomulikuna, näib, nagu ta oleks seal olnud ammu, juba enne ?minu aega?. See ehitis on muutunud Kaarli puiestee orgaaniliseks osaks,? mõtiskleb arhitekt Allmann, kelle hinnangul kannab linnalisust edasi ka hoone materjalikäsitlus. Teisisõnu, maja on targasti projekteeritud ja ehitusmaterjale on õigesti kasutatud.

Tänavapoolset fassaadi ilmestav topeltklaasisüsteem varjab kortereid tänavamüra eest, nii et nende elanikud saavad öösel ka magada.

Samas otsib hoone ümbrusega kontakti suhteliselt kalli, linnasüdamele iseloomuliku viimistlusmaterjali, terrasiitkrohvi meenutava värviliste kivikestega kaetud tehiskrohvilahendusega. Maja kõik nüansid on arhitektide tandemile omase käekirjaga viimase detailini läbi töötatud. Kõrgendatud tähelepanu on pööratud ka konstruktiivsete elementide väljanägemisele. Aknaraamides on võetud kasutusse linnakeskkonda sobivaim materjal ? alumiinium. Sellise peene detailitunnetuse ja väga hea materjalikäsitlusega maja võiks olla eeskujuks paljudele linna kortermajade arendajatele, sedastab Indrek Allmann.

Arhitekt Allmann teab veel ühte tahku Kaarli 6 ?elust? ? maja all troonib võimas betoonrajatis, kus mööda seinu jooksevad linna trassid ja ühes kuubikus asub alajaam. Meeleolukas vaatepilt, üks arhitektuuri varjatud külg, mis räägib asjatundjale hoonest rohkemgi kui fassaadivaated.

Autor: Tiina Kolk