Sisekorraeeskirju tasub üle vaadata ja uuendada

Tallinna Piimatööstuse personalijuht Tiiu Sarapuu sõnul peab tööandja vastavalt töö­lepingu seadusele määrama oma töösisekorra eeskirja ja nii on see ka Tallinna Piimatööstuses. ?Eeskirjades on lahti kirjutatud käitumisreeglid, mida pooled üksteiselt ootavad,? räägib Sarapuu.

?Meie sisekorraeeskirjad on koostatud 1999. aastal ja vajaksid kindlasti uuendamist juba kasvõi seetõttu, et seadusandluses on olnud muudatusi,? leiab Sarapuu. ?Kuue aasta jooksul on ka ettevõte arenenud ja seegi on endaga kaasa toonud vajaduse sisekorraeeskirjad taas üle vaadata ja täiendusi teha.? Sarapuu lisab, et midagi naljakat või sellist, mida pole võimalik elus järgida, eeskirjad siiski ei sisalda. ?Töötajad peavad olema ja on sisekorraeeskirjadest teadlikud, neid on neile tutvustatud ja töötaja on seda ka oma allkirjaga kinnitanud,? ütleb Sarapuu. ?Eeskirjad on töötajatele igal hetkel kättesaadavad juhuks, kui on tarvis midagi täpsustada või meelde tuletada.?

Uutele töötajatele tutvustab Sarapuu sõnul eeskirju personaliosakond, rääkides lahti olulised punktid, mida kindlasti töötaja peaks meelde jätma või mis on ka praktikale toetudes tekitanud probleeme. ?Selline ülerääkimine ja olulistele punktidele tähelepanu juhtimine on kindlasti uuele töötajale abiks ettevõttesse sisseelamisel,? usub Sarapuu. ?Kuna plaan on eeskirju uuendada, siis kohe, kui see saab tehtud ning tööinspektori poolt kinnitatud, tahaks uued eeskirjad intranetti üles panna, aga selle kõrval jätame kindlasti ka paberkandjal kättesaadavuse võimaluse töötajatele alles, sest kõigil töötajatel ei ole intraneti kasutamise võimalust.?

Sarapuu ütleb, et töösisekorraeeskirjade täitmise jälgimiseks iseenesest mingeid spetsiaalseid tegevusi ei tehta. ?Kui juht või ka kolleeg märkab rikkumist, siis juhitakse sellele reeglina alguses suuliselt töötaja tähelepanu, kui aga rikkumine on korduv või ka mingeid kahjusid endaga kaasa toov, siis võib juhtuda, et eeskirjade rikkujale määratakse distsiplinaarkaristus.?

Siiski pole eeskirjad Sarapuu sõnul iseenesest selleks, et nende alusel töötajaid karistada, vaid pigem ikka selleks, et korrastada ühist arusaamist sellest, kuidas ettevõttes tegevused on korraldatud ja millised on töötaja ja tööandja tegutsemisereeglid erinevates olukordades.

?Ise arvan siiski nii, et kuigi eeskirjades on nn miinimumprogramm kirjas, peaks iga tööandja pisut laiemalt asjale vaatama,? leiab Sarapuu. ?Võiks mõelda selle peale, mida ta õigupoolest ikkagi konkreetses töökeskkonnas reguleerida tahab ? näiteks koosolekutest osavõtt, tervisekontrolli läbiviimine või see, keda, millal ja kuidas peaks töötaja teavitama, kui tal pole võimalik oma töökohustusi täita. Samuti rida muid kas valdkonnast või tööspetsiifikast tulenevaid reegleid.?

Eesti Raudtee personalidirektori Ille Einmanni sõnul on nende ettevõtte eeskirju võimalik lugeda intranetist. Samuti on need kättesaadavad väikeste bro?üüridena. Sisu osas on need pigem üldiseks raamiks täpsematele tööalastele juhistele ja kordadele.

?Punkte, mis ettevõtte igapäevase eluga vastuolus oleks, meil ei ole, küll aga oleme valmis eeskirju tulenevalt ettevõttes ja ka seadustes toimuvatest muudatustest kohendama ja täiendama,? ütleb Einmann.