Kinnisvara on risk, aktsiafondid säästmine

Eestlaste säästud on omadega punases. Eesti Panga novembrikuise finantsstabiilsuse ülevaate andmetel ületasid majapidamiste finantskohustused finantsvarasid kodumaise panga- ja liisingusektori suhtes 14 miljardi krooni võrra. Võrdleme ennast teiste riikidega SKP alusel? Jällegi punane tulemus, sest särame laternana ELi uute liikmesmaade säästupingerea lõpus.

Äripäeva arvates tuleks eestlastel hakata kiiremas korras paigutama rohkem raha aktsiafondidesse. Kinnisvarasse investeerimine pole säästmine, vaid kasvav risk.

Eesti Panga ülevaade märgib, et kuna finantskohustuste suurenemise taga oli enamasti kinnisvara soetamine, siis on majapidamiste jõukus kinnisvarahindade kiire tõusu taustal laenukoorma kerkimisest hoolimata pidevalt suurenenud.

Kuid Äripäev tuletab meelde - nagu ka keskpank on varem teinud -, et see kinnisvaraturul kogutud jõukus võib kiirelt kokku kukkuda. Esimesed märgid sellest on käes. Kodulaenude aluseks oleva kuue kuu Euribori väärtus on kerkinud viimase kolme kuuga 0,45% ning pangakliendid, kes võtsid kodulaenu rohkem kui kuus kuud tagasi, peavad järgmisel intressiperioodil maksma juba vähemalt 0,5% kõrgemat lõppintressi, kui algselt plaanitud oli.

Inimesi ei paista see heidutavat: Hansapanga keskmine kodulaenusumma on aastaga kasvanud kolmandiku võrra. On ju teada, et inimesed vaatavad kuu tagasimakset rohkem kui kogusummat. Aga palgad tõusevad meil aastas mitte kolmandiku, vaid umbes 10%, mis tähendab, et sissetulekute kasv ei suuda varsti laenukasvu ära toita.

Nüüd on mustast stsenaariumist puudu vaid kinnisvarakrahh. Aga isegi kui krahh tulemata jääb, risk kinnisvaraturul kasvab. Järelikult tuleb seda hajutada - ning parim võimalus selleks on investeerida aktsiafondidesse. Sellel on paar lihtsat põhjust. Esiteks ei nõua see suuri teadmisi aktsiaturgudest, teiseks soosib Eesti maksusüsteem investeerimist. Pensioni kolmandasse sambasse investeeritud summadelt saab igaüks tagasi tasutud tulumaksu 15% ulatuses aastasest brutosissetulekust.

Investeerimisel on kolm osapoolt, kellest igaüks saab midagi ette võtta. Riik on teinud kaks head sammu: viinud läbi pensionireformi (teise samba sisseviimise tulemuseks hinnatakse pool miljonit väikeinvestorit) ja toetanud kolmandasse pensionisambasse raha paigutamist maksusoodustustega.

Järgmine samm võiks olla viia ellu Äripäeva poolt 18. novembril ilmunud juhtkirjas tehtud ettepanek rakendada ka eraisikutele ettevõtetele kehtivat põhimõtet, et kõik investeeringud on tulumaksuvabad. Toimetusel on hea meel, et tuntud investorid ja ka rahandusminister Aivar Sõerd on seda ideed toetama asunud.

Teine osapool, pangad, võiks panna ennast investeerimisvõõra inimese kingadesse ning mõelda, kas nad ei saaks oma fonditooteid natuke lihtsamalt lahti seletada.

Kolmas osapool, võimalikud investorid ise, peavad muutma oma mõtteviisi. Kõige parem lahendus on seada endale eesmärgiks kindel säästusumma, millest tuleb iga kuu kinni pidada.

Autor: ÄP