Troopika jõuluvõlud

Lennugraafik jättis meid jõulupühadeks Singapuri ? linna, mille asutas 1829. aastal briti kolonel Sir Stamford Raffles. Mees, keda teab kolmandik sealpoolset maailma, kelle nime kannavad Kagu-Aasias ja Austraalias tänavad ja hotellid, kes oli aga tundmatu meie miljonimängijaile.

Jõulukuu päev linnasüdames oli niiske ja kuum, eriti meile, luikvalgetele põhjalast. Pühade melus linn oli ülerahvastatud. Higine mass voolas jõgedena tänavail, ujutades üle kaubamajad ja söögikohad. Miljonid otsivad jõuluööl ja järgnevatel pühadel rikka linna baarides, ööklubides ja restoranides tegevust. Alkohol on kättesaadav, hinnad Tallinnast odavamad. Suured pahed nagu narkootikumid ja prostituudid on Singapuris kallis luksus.

Katkematu pidutsev inimvool mühab seitsmeni hommikul, mil kaubandus haarab tänavad oma valdusesse. Ja ärimehi on seal kindlasti samapalju kui pidutsejaid. Jõulud pole Singapuris harras perekeskne õhtu, vaid erinevate uskude ja kultuuride lahe möll. Pidu igal uulitsal? Pikk joru pisikesi hiinlasi tohututes kauboikaabudes, -saabastes, -vestides ? solist vehkimas pirakal puuhobusel tempot. See on live-tants ?made in China?.

Hommikutundidel on kulgemine linnas hõlbus, tänavad pole ülekoormatud. Südapäevast pead juba rinnaga teed murdma. Suured Singapuri ümbritsevad riigid on kas vasak- või parempoolse liiklusega, sellest ka sebimine kõnniteedel. Üritad austada kohalikku vasakpoolset liiklust, aga uulitsal trügiv hiinlaste mass surub ikka paremalt, tõmbad teisele poole ja india või austraalia turistide kamp ründab mööda vasakult.

Raha jäetakse siia tohutult palju, tundub, et seda jõulutrallis üldse ei loeta. Tegemist on ju Aasia ostuparadiisiga. Kaup on tehtud ostjale kättesaadavaks, 24 tundi on lahti või osaliselt avatud enamik suuri kaubamaju. Viimaste lõvide mälestuseks nimetatud linn ongi vaid hotellid, kaubamajad, pangad ja meelelahutus.

Tundus, et suurim pidu aasialastele on lõputu söömine. Kui toimuks toiduolümpia, oleks kõrgeimad poodiumikohad igas kategoorias hiinlaste omad. Ei suuda kuidagi seda roogade rikkust ja valikut kirjeldada? ja need maitseelamused. Ooo! Oleme ju troopikas sooja ookeani kaldal, lettidel on kõikmõeldavad ja mõeldamatud puuviljad ning lugematud mereannid ja ürdid. Hoolimata tohutust hulgast söögikohtadest on õhtu edenedes neis järjekorrad. Söögivärk on hiina korralikkusega korraldatud ja läbimõeldud, Aasia meisterkokkade pliitidel lahvatavad leegid, keevas rasvas küpsevad krevetikuhjad, keegi lõigub veel elavat ja sabaga laksavat kala, hullutavad karri ja vürtsi aroomid laiutavad tänavatel. Kõik lauad on hõivatud, matsuvad suud neelavad aplalt mõõtmatuid koguseid söödavat? Söögiorgia.

Singapurist saab osta loomulikult kõike. Koopiaid ja originaale. Nii linnapildis kui ka läänelikes muusikavideotes nähtud brände ja stiile. Gucci päikeseprillid ja Lacoste särgi saab omandada viiendikuga, Nikoni profikaamera või välgu kolmandikuga Eesti hinnast. Linnas on aga veel mõned huvitavad kohad, mis müüvad huumorihinnaga originaalkaupa! Harukordselt unikaalset antiiki on Orchard Roadil (Singapuri kaubanduse süda) luksuslikes antiigiärides: iidsed iraani ja ka?miiri vaibad ning küütlev Taimaa siid, Tiibeti ja Birma vanad pühameeste kujukesed, Hiina lummavad kes-teab-millest nipsasjakesed.

Aegade taguste ?edöövrite ostmisel peab olema asjatundja või teadjast nõustajaga. Kui sa asja ei jaga, taipavad müüjad seda otsekohe ja siis saad küll kena asja, aga mitte sellest ajastust, mida lootsid. Auväärset kollektsionääri aga ei lollitata!