Troopika jõuluvõlud

Juba aastaid piirdub meie suvine puhkus mõne nädalavahetuse ja korduva aruteluga talvise puhkuse sihtkohtadest. Lõplik selgus saabub novembri jooksul. Juhuse roll reisi sihtpunktis kohapeal on aasta-aastalt suurenenud ning üldjuhul on kindlalt paigas vaid Euroopast lahkumise ja koju saabumise kuupäev. Vahel on passis ka viisa ja kinni pandud esimene öömaja.

Nii ongi juhtunud, et paljude jaoks aasta kodukesksemate pühade ja aastavahetuse rõõmu või depressiooni tipphetked on meie juurde jõudnud lennukis, mäetipul, templis või kusagil nimetus kolkas. Paigus, kus ei korraldata osturallisid ja kehtib teine ajaarvamine. Kus inimesed elavad looduslähedaselt ning siiralt uskudes, et ise hea olles paljundad tänasest igavikku ulatuvat headust. Siiruse ja headuse kogemine annab energiat kogu aastaks.

Frankfurdi-Singapuri lennuki maandumisest sai vabanemine kõigest ? lennuki rämpstoidust, tööst, talvest, stressist? Vaid veidi üle kolmekümne tunni tagasi lõpetasin lumises maakodus puude katmise jäneste ja külma kaitseks. Müttasin lumises aias, aga kogu olemus rändas juba kaugel lõunamaal ? kuumas Indoneesias.

Lennugraafik jättis meid jõulupühadeks Singapuri ? linna, mille asutas 1829. aastal briti kolonel Sir Stamford Raffles. Mees, keda teab kolmandik sealpoolset maailma, kelle nime kannavad Kagu-Aasias ja Austraalias tänavad ja hotellid, kes oli aga tundmatu meie miljonimängijaile.

Jõulukuu päev linnasüdames oli niiske ja kuum, eriti meile, luikvalgetele põhjalast. Pühade melus linn oli ülerahvastatud. Higine mass voolas jõgedena tänavail, ujutades üle kaubamajad ja söögikohad. Miljonid otsivad jõuluööl ja järgnevatel pühadel rikka linna baarides, ööklubides ja restoranides tegevust. Alkohol on kättesaadav, hinnad Tallinnast odavamad. Suured pahed nagu narkootikumid ja prostituudid on Singapuris kallis luksus.

Katkematu pidutsev inimvool mühab seitsmeni hommikul, mil kaubandus haarab tänavad oma valdusesse. Ja ärimehi on seal kindlasti samapalju kui pidutsejaid. Jõulud pole Singapuris harras perekeskne õhtu, vaid erinevate uskude ja kultuuride lahe möll. Pidu igal uulitsal? Pikk joru pisikesi hiinlasi tohututes kauboikaabudes, -saabastes, -vestides ? solist vehkimas pirakal puuhobusel tempot. See on live-tants ?made in China?.

Hommikutundidel on kulgemine linnas hõlbus, tänavad pole ülekoormatud. Südapäevast pead juba rinnaga teed murdma. Suured Singapuri ümbritsevad riigid on kas vasak- või parempoolse liiklusega, sellest ka sebimine kõnniteedel. Üritad austada kohalikku vasakpoolset liiklust, aga uulitsal trügiv hiinlaste mass surub ikka paremalt, tõmbad teisele poole ja india või austraalia turistide kamp ründab mööda vasakult.

Raha jäetakse siia tohutult palju, tundub, et seda jõulutrallis üldse ei loeta. Tegemist on ju Aasia ostuparadiisiga. Kaup on tehtud ostjale kättesaadavaks, 24 tundi on lahti või osaliselt avatud enamik suuri kaubamaju. Viimaste lõvide mälestuseks nimetatud linn ongi vaid hotellid, kaubamajad, pangad ja meelelahutus.

Tundus, et suurim pidu aasialastele on lõputu söömine. Kui toimuks toiduolümpia, oleks kõrgeimad poodiumikohad igas kategoorias hiinlaste omad. Ei suuda kuidagi seda roogade rikkust ja valikut kirjeldada? ja need maitseelamused. Ooo! Oleme ju troopikas sooja ookeani kaldal, lettidel on kõikmõeldavad ja mõeldamatud puuviljad ning lugematud mereannid ja ürdid. Hoolimata tohutust hulgast söögikohtadest on õhtu edenedes neis järjekorrad. Söögivärk on hiina korralikkusega korraldatud ja läbimõeldud, Aasia meisterkokkade pliitidel lahvatavad leegid, keevas rasvas küpsevad krevetikuhjad, keegi lõigub veel elavat ja sabaga laksavat kala, hullutavad karri ja vürtsi aroomid laiutavad tänavatel. Kõik lauad on hõivatud, matsuvad suud neelavad aplalt mõõtmatuid koguseid söödavat? Söögiorgia.

Singapurist saab osta loomulikult kõike. Koopiaid ja originaale. Nii linnapildis kui ka läänelikes muusikavideotes nähtud brände ja stiile. Gucci päikeseprillid ja Lacoste särgi saab omandada viiendikuga, Nikoni profikaamera või välgu kolmandikuga Eesti hinnast. Linnas on aga veel mõned huvitavad kohad, mis müüvad huumorihinnaga originaalkaupa! Harukordselt unikaalset antiiki on Orchard Roadil (Singapuri kaubanduse süda) luksuslikes antiigiärides: iidsed iraani ja ka?miiri vaibad ning küütlev Taimaa siid, Tiibeti ja Birma vanad pühameeste kujukesed, Hiina lummavad kes-teab-millest nipsasjakesed.

Aegade taguste ?edöövrite ostmisel peab olema asjatundja või teadjast nõustajaga. Kui sa asja ei jaga, taipavad müüjad seda otsekohe ja siis saad küll kena asja, aga mitte sellest ajastust, mida lootsid. Auväärset kollektsionääri aga ei lollitata!

Aasia rikkad metropolid uhkeldavad jõulude ajal pillavalt oma jõukusega. Kogu linnasüda on kui tohutu ?Electric avenue?. Tänavatel palmide ilu üle trumpamas nännilookas glamuursed tehiskuused.

Botaanikaaias troonisid kolmkümmend igihaljast siberi kuuske. Lõppemas oli konkurss Singapuri sajandi jõulupuu tiitlile ? osalejad välisriikide saatkonnad. Lahendusi oli rahvuslikke, naiselikult edvistavaid, originaalseid ja ajatuid. Minu lemmikpuukeseks sai Kasahstani diplomaatide nokitsetud imetabane sinisiidis hele-hõbedas võlupuu. Ennekogematu habras ilu...

Ilutulestik kestis terve igaviku ja sähvakaid võis vist teispool ookeanigi näha. Kuulsaim hotell, koloniaalstiilis Hotel Raffles on aastakümneid mänginud peavõõrustaja rolli kuningatele ja kuningannadele, presidentidele ja teistele kuulsustele. Öötundidel paiskus hoone katuselt taevasse lõputult tulesähvakaid. Muinasjutuline Raffles City, kus on ka 70korruseline kõrghotell Stamford Westin, purustas pimedust katkematute kuldsete tulevihma jugadega. Võimas ja kaootiline kanonaad ragistas Singapuri taevas tunde. Öiste lennukite stardid lükati edasi varastele hommikutundidele.

Hommikul otsisime vaikust ja rahu. Lasime taksol sõidutada meid hiina bonsaide aeda. Sisenesime üle iidse kivisilla. Kas vahel tajume, millise mõõtmatu kingituse on enne meid elanud nimetud loojad meile vorminud? Kas nad kunagi taimi istutades ja paigutades mõtlesid, mis saab nende bonsaidest? Kas suutsid nad hoomata kauget tulevikku, kui nende luud on pleekinuna kadunud maakamara alla? Kas nägid nad vaimusilmas just sellist aeda?

Milline rahu ja õndsus täitis seda aeda detsembrikuu 26. päeval. Juba oli möödas mõni tund minutitest, mis muutsid oluliselt siinset ookeaniäärset maailma. Sel hetkel ei teadnud veel ükski kohalik kohutavast maavärinast ? tsunami oli märatsenud pea siinsamas. Vana bonsaiaed oli jälle saatusest kõrgemal, see oli looduse tänu aia loojatele. Olime aias sel jõulukuu päeval ainsad külastajad.

Mitte vähem suurejooneline polnud aastavahetus nädal hiljem Kuala Lumpuris. Petronase kaksiktornid neelasid sisemusse tuhandeid, kel oli vaja kohe-kohe vabaneda dollaritest. Sajad butiigid pakkusid kõike ja restoranid hullutasid kogu maailma kokandusest tuntud roogadega. Katkematu saluut meenutas hiidkadakapõõsast ? kogu õhk praksus, särises ja pildus sädemeid. Torni tipust valmistus hüppama 60 langevarjurit. Maailm vajab uuel aastal uut adrenaliini

Autor: Madis Eelmaa