Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Viljasalv müüakse koos riigi nõudega
?Olukorras, kus Eesti riik on otsustanud loobuda teravilja julgeolekuvaru füüsilisest omamisest, pole otstarbekaks riigil omada ka aktsiaseltsi Eesti Viljasalv,? on varem öelnud peaminister Andrus Ansip.
Sama meelt on ka Tartu Viljasalve juht Pikkar Joandi, kelle sõnul riigil sellist ettevõtet vaja ei ole. Samas ei pea Joandi Tartu Viljasalve võimalikuks ettevõtte ostjaks. ?Me pole sisuliselt asja arutanud,? ütles ta.
Avaliku enampakkumise käigus toimuva müügi alghinnaks määrati 21 miljonit krooni. Eesti Viljasalve juhataja Arvi Tupitsa sõnul on otsus alles värske, kuid huvi ettevõtte ostu vastu on avaldatud.
?Loomulikult oleme huvitatud,? ütles Agrochema Eesti OÜ tegevdirektor Raimondas Zdancius. Zdanciuse sõnul hakatakse küsimust arutama Achema Grupi peakontoris Leedus.
Viljasalve ost ei ole siiski kindel. Zdancius ütles, et arvatavasti saadetakse Eestisse ekspertiisi tegemiseks komisjon, kes hindab Eesti Viljasalve valduses olevate ehitiste seisukorda ja müügihinda. Seejärel tehakse lõplik otsus.
Samas on Agrochemal kindlasti plaanis laiendada oma tegevust Eestis. ?Meid huvitab kõik, mis puudutab põllumajandust,? ütles Zdancius. Alles möödunud aastal ostis Agrochema Jõgeval endise Jõgeva EPT 5,7hektarilise kaubabaasi.
Eesti Viljasalve müügi korraldajaks määrati põllumajandusministeerium. Eesti Viljasalv müüakse ühele ostjale. Parima pakkumise teinud ostuhuvilisega sõlmitakse kaks lepingut ? aktsiate müügi leping ja nõude loovutamise leping.
Kaalumisel oli ka teine variant, mille alusel oleks ASi Eesti Viljasalv riigile kuuluvad 759 566 aktsiat, igaüks nimiväärtusega kümme krooni, müüdud avalikul kirjalikul enampakkumisel. Küsimusele, miks jäädi esimese variandi juurde, vastas minister Tuiksoo, et valitsus pidas vastuvõetud varianti otstarbekamaks. Kõik Eesti Viljasalve aktsiad kuuluvad riigile, on vabalt võõrandatavad ega ole koormatud.
2004. aastal ilmnes suur puudujääk ASi Rakvere Viljasalv laos, kus Eesti Viljasalv ladustas riigi julgeolekuvarusse kuulunud toiduteravilja. Kokku läks kaotsi üle 13 000 tonni toidurukist ning üle 700 tonni toidunisu.
Kaotsi läinud julgeolekuvarusse kuulunud toiduteravilja bilansiline maksumus oli rohkem kui 27 miljonit krooni.