Külmakraadid võivad põhjustada kontoris ventilatsiooni streigi

ASi Clik hooldusosakonna juhataja Allan Suurkask kommenteerib: "Külmumine on siiski äärmuslik, ebameeldivate tagajärgedega avarii, mis on mingi komponendi mittetöötamise tagajärg. Peamisteks probleemideks on, et ventilatsioon hakkab tööle poolel kiirusel või rakendub ventilatsiooni külmumiskaitse."

"Külmumiskaitse põhimõte seisneb selles, et kui veetemperatuur langeb kalorifeeris näiteks alla +10 kraadi, rakendub külmumiskaitse ja lülitab ventilatsiooni välja, millega seoses sulguvad ka seadmete õhuklapid," selgitab Virve.

Ventilatsiooni puhul algab teoreetiliselt ohtlik tsoon null kraadist. "Reaalsuses algab suurem oht muidugi

-20 kraadist allapoole, sest Eesti tingimustes on projekteerimisel arvutuslik talvine välisõhutemperatuur -22 kraadi," räägib Suurkask. "Nendest temperatuuridest allapoole on tegu süsteemide jaoks ekstreemse olukorraga."

Väga suurte külmade puhul peaks sundventilatsioon töötama poolel kiirusel, mitte täiskiirusel, kuna see hoiab ära kalorifeeri külmumise. "Väga külmade ilmade puhul ei jõua kalorifeer lihtsalt seda õhuhulka ära kütta," lausub Virve.

"Kuid reeglina on juba ventilatsiooni automaatika niimoodi projekteeritud ja ehitatud, et kui välisõhutemperatuur langeb alla etteantud külmakraadi, siis lülitab seade ennast poolele kiirusele."

Kui aga külmumiskaitse on ventilatsiooni välja lülitanud, tuleks kutsuda hooldus- või torutöid teostav firma. Avarii korral tuleb kiiresti välja lülitada ventilatsiooniga seotud seadmed ja sulgeda õigest kohast vesi. Parandamine sõltub suurel määral firmast ja sellest, kui kiiresti leitakse ja tarnitakse vajaminevad varuosad, aga ka ventilatsiooniagregaadi suurusest ning külmumise ulatusest.

Parandamine võib kesta ühest päevast nädalani. "Kuid võib ette tulla ka olukordi, kus parandamine ei ole võimalik ning tuleb tellida uus kalorifeer," tõdeb Suurkask.