Tallinna Sikupilli keskkooli õpilane Anriett saab iga päeva jaoks kindla taskuraha - 10 krooni päevas. Nädalavahetuseks saab ta vanematelt taskuraha 150 krooni.
Anriett kannab kaasas pigem sularaha kui pangakaarti, sest tema meelistegevus on sõbrannadega kohvikus istumine ning alati ei ole seal võimalust kaardiga maksta. Ka sularahaautomaat ei pruugi olla läheduses. Olenevalt, kas ema on parasjagu kodus või mitte, annab ema taskuraha sularahas või teeb rahaülekande pangakaardile.
Kuigi neiu eelistab sularaha, tõdeb ta, et kaarti on märksa mugavam kaasas kanda kui sularaha. Kaart on ka turvalisem varguste puhul.
Anriett kooli kõrvalt tööl ei käi, sest käsil on üheksanda klassi lõpetamine ja kogu vaba aeg on suunatud koolile. Kuigi tööl käimise vastu poleks tal muidu midagi.
Eelmisel suvel töötas neiu Soomes rahapakkijana, teenides kuupalgaks umbes 60 000 krooni. See raha kulus tal toiduks, riieteks, kingitusteks ja muudeks väiksemateks ostudeks. Ta iseloomustab end kui võimatut laristajat.
Taskuraha eest ostab ta omale riideid, käib maniküüris. Aeg-ajalt soetab ka kosmeetikat ja käib solaariumis. Kooliga seonduvate kulutuste, suuremate ürituste piletite ja transpordikulutuste jaoks küsib ta vanematelt raha juurde. Hobisid, millele raha kulutada, tal ei ole. Seega ei ole teiste kulutuste pealt kokkuhoid vajalik.
Anriettile meeldib rahaga laristada ja osta asju. Börsi vastu ei ole ta huvi tundnud.
Autor: Katharina Toomemets