Suvine Saaremaa kujunenud rahvaste paabeliks

Vahelduseks pankrannikule ääristab Saaremaad hulk saarekesi ja laidusid. Neist kuulsaim on Vilsandi koos samas asuva kaitsealaga. Linnuriigiks kutsutav Vilsandi on koduks ja peatuspaigaks tuhandetele lindudele. Vilsandile pääsemiseks on mitmeid võimalusi - alates purjeka või kalapaadiga üle sõitmisest kuni jalgsi läbi lainete sumpamiseni.

Kuid atraktiivseim ja põnevaim viis on suure veoauto kastis mühinal läbi meetrisügavuse vee murdmine. Võib tunduda kummaline, et istudes liikuva veoauto peal, näeb sõidu ajal vaid paari meetri kaugusel kalameest rahulikult õnge loopimas või mõnd inimest sügavas vees suplemas. Ent selles peitubki Vilsandile sõidu põnevus - mööda kitsast, võõrastele teadmata kõrgendikku saarelt saarele liiklemine, sellal, kui mõlemal pool autot on sügav vesi.

Harilaul asub Eesti viimaste aastate ühest tippfilmist "Somnambuul" tuntuks saanud viltune majakas. Kiipsaare majaka aluse on meri viimastel aastakümnetel ära uhtunud ning seda tuleks ruttu külastada. Pole võimatu, et pärast mõnd järgmist tormi või suurvett vedeleb tuletorn juba külili lainetes. Siis saab süüdistada vaid riigi apaatsust ja maruroheliste (taaskord) totrat vastuseisu majaka kindlustamisele.

Kalasma matkarajal Koorunõmme kaitsealal viib teekond nõukogude piirivalve poolt kaevikutega läbi uuristatud rannajoonelt lagedale nõmmemaastikule. Eluta lagendik on tekkinud kunagiste sõjaväeõppuste käigus, mil mets samas piirkonnas süttis. Algul ei tahetud seda kustutada, siis olevat aga olnud juba hilja tulele piiri panna. Nii hävis hektareid metsa ning metsaalust pinnast, mille asemel laiutab nüüd kuumust õhkav kivikõrb.

Sõrve poolsaarele sõites jääb merel silma kummaline objekt. Algul tundub tegu laevaga olevat, siis aga selgub, et oletatav alus ei liigu sugugi paigast. Tegu on Kreeka kaubalaevaga Volare, mis 1981. aasta sügisel samas karile jooksis. 159meetrise laeva bulgaarlastest meeskond pääses, ent kaup jäi laevale. Vältimaks kapitalistlike kaubaartiklite sattumist kohalike elanike kätte, süütasid vene piirivalvurid laeva põlema. Ometi jõudsid sajad saarlased käia laevalt noosi otsimas.

Kõiki loodusjõude trotsides püsib vrakk praegugi merevees, pakkudes kaldalt uudistajatele uudishimu ning vrakile ronijaile õudusfilmilikku põnevust. Kuuldavasti on sügiseks laev siiski vanarauaks lõigatud.

Mõnes mõttes on Sõrve poolsaar praegugi lahingutandriks, kuigi palju moodsamate lahingute jaoks. Nimelt kohtasime oma laagriplatsil korduvalt rebaseid, kes väliste märkide järgi olid marutõbised. Pole just meeldiv veeta öö telgis, kui ümberringi käib nahistamine ja krabistamine, toidumoon pillutakse laiali ning hommikul telgist väljudes vahib vastu süüdimatu pilguga rebaselõust. Sõda marutaudiga pole veel Sõrve poolsaarele jõudnud, ent loodetavasti murduvad seekordsete lahingute puhul kaitseliinid kergelt. Saaremaa üheks olulisemaks vaatamisväärsuseks on Kaali kraater. Tuhandeid aastaid tagasi Saaremaale langenud meteoriit oli viimaseid suuremaid meteoriite, mis Maa pinnale langenud ning maakoorde sügavaid jälgi jätnud.

Paljude rahvaste mütoloogias kajastuva katastroofi jäljed on praegugi selgelt nähtavad - peakraater kõigile kergelt leitav, läheduses võssa kasvanud naaberkraatrid. Kõigil Saaremaa tähtsamatel vaatamisväärsustel viibides ei maksa siiski unustada, et need on muudetud tõelisteks turistilõksudeks. Vahel võib turismiobjektist sadakonna meetri kaugusel leida paiga, kus suveniirid, toit ja majutus on kordades odavamad.