Gruusia meeste ja eesti naiste hääled kõlavad kokku

"Hästi võimas," kommenteerib Arhailise Meestelaulu Seltsi eestvedaja Lauri Õunapuu oma elamust eelmisest Tbilisi esinemisest Eestis. "Need mitmehäälsused on hästi huvitavad. Nad oskavad väga hästi ka sellega mängida, kelle häält kuna lasta välja paista. Iga laul on erinev."

Tbilisi repertuaari kuuluvad vanad gruusia ilmalikud ja vaimulikud rahvalaulud, mis kohati võivad olla kuni tuhat aastat vanad. Kuigi nende esitus on väga professionaalne ja võib jätta peaaegu akadeemilise mulje, õpivad nad esivanemate kombel kogu repertuaari kõrva, mitte noodi järgi.

Küllap sellest ka erakordne oskus üksteise hääle võimaluste ja tämbritega arvestada.

Viljandi Kultuuriakadeemias ja selle vaimses ümbruses sündinud Wirbel on kogu oma ligi kümneaastase olemasolu vältel otsinud eesti traditsioonilises instrumentaalmuusikas ning rahvalaulus ja nende kahe vahel uusi ja huvitavaid harmooniaid.

Kõlapildilt on peamiselt naisterahvastest koosnev Wirbel (ainuüksi Kristjan Priks kitarril on meesterahvas) pigem kuulamis- kui tantsumuusika.

"Tore on niimoodi teineteist täiendada," ütleb Meelika Hainsoo, kes Wirblis laulab, viiulit ja hiiukannelt mängib. "Ühelt poolt tohutu vägev meestevägi, mehelik jõud ja teiselt poolt selline habras naiselik muusika, kannel ja vaiksemad pillide hääled. Mõnus tervik, mõlemad pooled on esindatud."

Wirblil on kavas esitada enam-vähem võrdselt seatud vanemaid eesti viiuli- ja hiiukandlelugusid, saksapäraste viisidega lõppriimilisi uuemaid rahvalaule ja vanemaid regivärsilisi laule.

Sama võib kuulda nende mulluseks pärimusmuusika lõikuspeoks ilmunud plaadilt, mis paraku on suurema tähelepanuta jäänud ja pole kõikide võimalike kuulajateni jõudnud.

Et Wirbli liige Krista Sildoja elab praegu põhiliselt Islandil, maksab aga ka kontserdil ära käia - seda koosseisu näeb laval tänamatult harva.