Seadus jätaks uue metsa maksuta

Esialgse kava kohaselt peaks kuni kahekümneaastaste metsanoorendike maamaksust vabastamine hakkama kehtima uuel aastal. See tärmin on aga kahtluse all, sest justiitsministeerium jättis esimesel kooskõlastusringil maamaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu kinnitamata, leides, et kuna tegu on piiratud maksusoodustusega, siis tuleks põhjalikumalt analüüsida selle vastavust põhiseadusele. Keskkonna- ja rahandusministeeriumi arvutuste järgi jääb metsanoorendike maksust vabastamise korral aastas laekumata umbes 20 miljonit krooni.

"Kui riik teeb mingi soodustuse ja selle tõttu ei laeku kohalikele omavalitsustele raha, peab riik puudujääva summa kohalikele omavalitsustele kompenseerima," ütles Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Kurmet Müürsepp. "Meie teada on aga riigil plaanis teha raha tagastamiseks keerulised skeemid, mis tähendab, et kohalikud omavalitsused ei saa raha otse ega päris selles ulatuses, mis soodustuse tõttu saamata jääb." Müürsepa andmeil on Eestis üksjagu valdu, kus metsamaad on rohkem kui põllumaad.

Pärnumaa Surju valla maanõunik Andrus Lillemaa ütles, et kuna nende valla territooriumist on metsa all 80 protsenti, on metsamaa eest laekuv maksutulu vägagi oluline. "Pealegi pole meil praegu ülevaadet metsaomanikest, kelle maal leidub üldse noorendikke," lausus Lillemaa. "Ülevaate saamine on võimalik, aga selleks tuleb teha tohutu töö." Surju vald korjab tänavu metsamaa eest maksu 2 miljonit krooni ehk ligi 15 protsenti eelarvetuludest.

Pärnumaa Saarde valla peamaakorraldaja Tiiu Karu sõnul peitub metsanoorendike maamaksust vabastamise kavas ebaõiglus. "Suured metsafirmad on metsamaid hulgi kokku ostnud, metsa maha võtnud ja nüüd teevad kisa, et miks nad peavad tühja maa eest maksu maksma," rääkis Karu. "Need metsaomanikud, kes pole oma metsa kallale läinud, ei saa soodustust."

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on ühest küljest hea, et riik mõtleb metsaomanike peale, kuid teisest küljest on see populistlik idee ning nõuab suurt bürokraatlikku kontrolli. "Samuti on kaheldav, kas maksusoodustus on metsaomanikele ikka piisav motivatsioon, et metsa istutada," seletas Talijärv. "Arvestades, et metsamaa hektari keskmine aastamaks on umbes 60 krooni, teeb see metsaomanikule paarikümne aasta jooksul hektari pealt kokkuhoitud summaks ju vaid 1200 krooni."