SMS-laen murrab turule

2006. aasta läheb Eesti majanduse ajalukku SMS-laenude turule jõudmisega.

Üks esimesi SMS-laenude pakkujaid, OÜ SMS Laen juhatuse liige Toomas Allikas leidis, et aastapõhise intressi arvutamine teenustasu aluseks võttes pole õige. "Tegu on ikkagi lühiajalise laenuga, mida antakse paariks nädalaks või kuuks. Ja nagu aeg on näidanud, on inimestele sellist laenu vaja. Kliendile on esmatähtis laenu saamise lihtsus ja turvalisus ning meil on sellega kõik korras."

Samas oli ta sunnitud tõdema, et probleeme on neil tekkinud umbes kümnendikuga kõigist laenuklientidest, kuid nende lahendamisel on SMS Laenul abiks üks nende aktsionäre, AS Era Liisingu Inkassoteenused. "Inkassofirmast on meil suur abi. Meie laename ja kui tekib raha tagasisaamisega raskusi, nõuavad nemad laenu tagasi," selgitas Allikas.

Osaühingu Private Loan Solutions juhatuse liige Indrek Goldberg märkis samuti, et lühiajaliste laenude puhul pole õige aastaintressiga manipuleerida. "Arvestuslik aastaintress võib ju olla üle 400 protsendi, kuid see ei tähenda ju, et iga miljoni pealt on võimalik 4 miljonit krooni teenida. SMS-laenude kasumlikkus on võrreldav Eesti ettevõtluse keskmise rentaablusega," märkis Goldberg.

Ta lisas, et nende firma on jõudnud SMS-laene pakkuda vaid mõned nädalad. "Jõulude eel ja ajal on raske ebaedukas olla. Pakkujaid on tõesti palju ja konkurents on tihe. See, kes SMS-laenude turul püsima jääb, selgub ilmselt kuskil märtsis," pakkus Goldberg.

Ainsa pangana SMS-laene pakkuva Balti Investeeringute Grupi Panga juhatuse esimees Targo Raus sõnas, et nemad alustasid SMS-laenude pakkumist vähem kui kuu aega tagasi ning seetõttu on ka vara midagi öelda. "Vähemalt esialgu tundub küll, et sellel laenutootel võib menu olla," tõdes ta. Raus lisas, et nemadki ei ole SMS-laenudele otsest intressiprotsenti fikseerinud, on vaid nn teenustasu: "Kui see tasu protsentideks ümber arvestada, siis tuleb see aasta kohta tõepoolest üsna kõrge."

Pankadel asendavad SMS-laenu arvelduskrediit ja krediitkaart.

Küsimusele, kas Hansapank kavatseb hakata SMS-laene pakkuma, vastas panga meediasuhete juht Kristiina Tamberg, et neil on sama vajaduse - kui kiiresti on juurde vaja väiksemat rahasummat - katmiseks juba olemas mitu mugavat ja odavamat toodet, milleks on arvelduskrediit ja krediitkaart. Sama võib öelda kõigi Eesti pankade kohta.

Tamberg toonitas, et nii krediitkaardi kui ka arvelduskrediidi puhul tuleb intressi tasuda vaid kasutatud krediidisumma pealt.

Mis puudutab mobiiltelefoni kaudu pakutavaid teenuseid, siis pangad on juba mitu aastat pakkunud oma klientidele mobiilimakse lepinguid. Näiteks Hansapangal on praeguse seisuga sellise lepingu sõlminud üle 76 000 kliendi. Konkreetselt Hansapanga kliendid teevad kuus enam kui 10 000 mobiilimakset.